„Elamumajanduse investeeringute toetamine on jätkuvalt üks prioriteete ning selle vajaduse on eriti teravalt esile tõstnud kallinenud energiahinnad, sest küttekulud nõuavad inimeste sissetulekutest aina suurema osa. Hoonete renoveerimine on üks olulisemaid energiasäästu viise, mille abil on võimalik vähendada hoone energiatarbimist umbes poole võrra ning seeläbi vähenevad ka küttearved, mistõttu aitab riik omalt poolt ka hoonete omanikel need investeeringud ette võtta,“ ütles majandus- ja taristuminister Riina Sikkut ministeeriumi pressiteate vahendusel.
Järgmisel aastal makstakse välja 75 miljonit eurot korterelamute renoveerimistoetusi, mis tuleb peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondidest. Korterelamute tervikrenoveerimisel riigi toetusega saavutatakse üldjuhul vähemalt C-energiatõhususklass ning paraneb märgatavalt hoone sisekliima. Maapiirkondades kvaliteetsete elamispindade kättesaadavuse parandamiseks toetab riik elukondliku kinnisvara investeeringuid 2023. aastal 5 miljoni euroga.
„Üle Eesti leidub erinevaid piirkondi, kus nõudlus elamispindade järgi on suur, kuid neid lihtsalt pole üüriturult saada. Selle probleemi lahendamiseks tuleme välja toetusega, mille abil on võimalik luua ka suurematest linnadest väljapool lisaks umbes sada üürikorterit,“ täpsustas Sikkut.
Vähekindlustatud lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse suunab riik tuleval aastal 3,3 miljonit eurot ning varisemis- või tuleohtlike hoonete lammutamiseks 0,7 miljonit eurot. Väikeelamute rekonstrueerimiseks kavandatakse varasemast suuremat iga-aastast toetusmahtu, mis selgub lähikuudel taaste- ja vastupidavusrahastu ning RePowerEU vahendite täpsemal jagunemisel.
Renoveerimistegevuse rahastamise kõrval on riigi fookuses uute lahenduste turuletoomine. Selle aasta alguses käivitus MKM-i eestvedamisel üleriigiline teadus- ja arendusprogramm LIFE IP BuildEst, mille eesmärk on tugevdada erinevate ehitusvaldkonna osapoolte võimekust vedada järgnevatel aastakümnetel suuremahulist rekonstrueerimistegevust.
