Euroopa Komisjon on aga seisukohal, et sellistele maadele makstav toetus ei tohi olla 100% sama suur kui puude ja põõsasteta püsirohumaa puhul.
Üldreeglina ei loeta toetusõiguslikuks põllumajandusmaad, kus kasvab üle 50 puu hektaril. Saare-, Hiiu-, Pärnu- ja Läänemaal on aga palju puude-põõsastega kaetud püsirohumaid, kus traditsiooniliselt loomi karjatatakse või heina tehakse. Nende nelja maakonna osas kehtis Eestis enamiku pindalatoetuste puhul erisus, mis võimaldas täies mahus toetust saada ka suurema tihedusega aladele,  kus puude-põõsaste võrade lubatud liituvus (ehk võrade projektsioon maapinnale) on kuni pool liituvusega ala kogupinnast.
2011. aastaks on Põllumajandusministeerium koostöös PRIA-ga välja töötanud põhimõtted, kuidas  kirjeldatud erisusega aladele edaspidi toetusi makstakse. Põhimõtted on kooskõlastatud ka Euroopa Komisjoniga. Muudatuste aluste väljatöötamiseks pidasid  Põllumajandusministeeriumi ja PRIA esindajad  2010. aasta suvel nõu ka Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa talunike esindajatega.
Neis neljas maakonnas on erisusega alasid umbes 856 ha (0,1 % kogu Eesti  pindalatoetustega hõlmatud pinnast  ja 0,5 % liituvuse erisusega maakondade taotlusalusest pinnast). Toetuse saajaid, kelle põllumajandusmaid liituvuse probleem puudutab, on umbes 1600.

Mis muutub 2011. aastal

Kõik Lääne-Eesti põllumassiivid, millel olevad püsirohumaad on puude-põõsasteta või kus kasvab üksikuid puid-põõsaid, on ka edaspidi täies ulatuses toetusõiguslikud.
Paljud puude-põõsastega püsirohumaad kuuluvad poollooduslike kooslustena NATURA 2000 võrgustikku ning neile on võimalik taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust. See on võimalus, mida aktiivselt ka kasutatakse. Natura 2000 alal asuvate poollooduslike koosluste hooldamise toetuse juures on jätkuvalt lubatud ka suurem liituvus.
Need taotlejad aga, kes taotlevad pindalatoetusi põllumassiividel asuvatele püsirohumaadele, peavad arvestama, et alates 2011. aastast enam liituvuse erisusega  maade eest neljas Lääne-Eesti maakonnas 100% pindalatoetusi määrata ei ole võimalik.

Toetusõigusliku pinna määratlemine

PRIA on olemasolevate õhust võetud ortofotode alusel määratlenud liituvusega alad. Samuti on iga maakonna kohta määratud maakonna liituvusega alade vähenduskoefitsient, mis on saadud iga maakonna kohta tehtud valimi põhjal.  PRIA arvutas iga valimisse võetud ala puhul välja, kui suure osa selle pinnast katavad ülaltvaates puude-põõsaste võrad ehk milline on tegelik liituvus.  Valimis olnud alade keskmine liituvus annab iga maakonna vähenduskoefitsiendi.
Maakondade vähenduskoefitsiendid on järgmised: Hiiu - 0,283, Lääne - 0,147, Pärnu - 0,257, Saare - 0,247. 
Toetuse arvutamise aluseks võetakse  taotletud pind, mida on seoses puude-põõsaste olemasoluga vähendatud sõltuvalt põllumassiivi ja liituvusega ala ühisosa suurusest ning maakondlikust vähenduskoefitsiendist. Korrutades liituvusega ala pindala maakondliku koefitsiendiga, saadakse pindala, mille võrra massiivi kogupindala kohta makstavat toetust vähendatakse.


Arvutamise valem on:  X = N - (L x k).

Põllumassiivi pindala N on 1,00 ha . Liituvusega ala(de) pindala L sellel massiivil on 0,20 ha . Saaremaal asuva põllumassiivi vähenduskoefitsient k on 0,247 .

Selle näite korral on arvutuskäik järgmine:  1,00 - (0,20 x 0,247)= 0,95 ha. See tähendab, et põllumassiivi kohta makstakse toetust 0,95 ha ulatuses.
 
Näide maksimaalse toetusõigusliku pinna (X) arvutamisest liituvusega põllumassiivil Saaremaal

 
PRIA teavitab taotlejaid individuaalselt

Veebruaris saadab PRIA põldude registri büroo teavituskirjad kõikidele Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Pärnumaa põllumajandustootjatele, kellel on 2010. aasta taotlusandmete alusel põllumassiive, millel asub liituvusega alasid.  Taotlejaid teavitatakse nende põllumassiividel olevatest liituvusega aladest ja sellest, et edaspidi ei saa sellistele aladele täies ulatuses toetust.

Vajalikud muudatused viiakse sisse ka seadusandlusesse. 2011.a kevadel toimub liituvuse erisusega põllumassiividele toetuste taotlemine juba uutel alustel, seejuures saavad taotlejad ka kaardid, kus liituvusega põllumassiivid on märgistatud. Märge kaardil annab taotlejale teada, et kogu põllumassiivi  pinna ulatuses ta 100% ulatuses toetust ei saa.

Toetuse maksmine vähendatud määras saab toimuma  ühtse pindalatoetuse, ebasoodsamate piirkondade toetuse, Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antava toetuse ning mahepõllumajandusliku tootmise toetuse osas.  Poollooduslike koosluste hooldamise toetust muudatus ei puuduta, samuti ei puuduta see  teisi Maaelu arengukava toetusi peale nimetatute, sest  neid  püsirohumaade kohta ei maksta.