29.10.2010 Reede

Vandeadvokaat: Eestis on jälitamine liiga levinud

"Euroopa praktika tunnustab jälituslubade andmist vaid hädavajadusel, pärast kõikehõlmava kaalutlusõiguse teostamist: ammendava ja lühikese nimekirjana on paika pandud kuriteod, mille puhul on jälitamine üldse võimalik - need on terrorism ja organiseeritud kuriteo vormid, nagu suuremahuline narkoäri ning inimkaubandus. Eesti õigus ja praktika nendele põhimõtetele veel ei vasta," kirjutab Glikman.

Vandeavkoaat toob näite Euroopa inimiõiguste kohtu (EIK) praktikast, kus kohus heitis Moldaaviale ette jälituslubade taotluste 90-protsendilist rahuldamist, kuna see näitab, et lubasid on formaalsete aluste esitamisel antud automaatselt. Eestis on see protsent Glikmani andmetel 99-100.

Samuti taunis EIK Moldaaviat põhjusel, et 60% karistusseadustiku koosseisudest võimaldab jälitamist, meil on see näitaja Glikmani sõnul lausa 68 protsenti. "Eesti jälitustegevuse asjad pole kahjuks veel EIK-i lahendusteni jõudnud," nendib Glikman.

"Jälitamisega on meil paraku nii nagu Euroopa õigusruumi mittekuuluva, Nõukogude võimault pärandiks saadud inkvisitsioonilise eeluurimismudeliga, mis meenutab tagaaeda riststavat, pakkudele tõstetud vana Moskvitši keret, mis kunagi sõitma ei hakka, aga mida on miskipärast kahju ära visata," võrdleb vandeadvokaat,.

Glikmani hinnangul on aeg ka Eestis aru saada, et ühiskond on seda turvalisem, mida paremini on kaitstud üksikisiku õigused.

BNS


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference