Majandus- ja taristuminister Urve Palo sõnul võtab strateegia arvesse Eesti ja meie partnerite kogemusi ning on suunatud küberturvalisuse riskide avastamisele ning maandamisele.
Kuna tehnoloogia osatähtsuse kasv suurendab ka ühiskonna sõltuvust e-lahendustest, tuleb Palo hinnangul püsivalt investeerida küberturvalisusesse ning rahvusvahelisesse koostöösse selles vallas. Seda tegemata ei suuda riik hoida ühiskonna usaldust infotehnoloogia ja sellest tulenevate võimaluste vastu.
„Eesti e-riik, ID-kaart, e-valimised jt lahendused on maailmas saanud positiivset tähelepanu. Kuid meie sõltuvus e-lahendustest teeb meid ka rünnatavaks. Küberjulgeoleku strateegia ütleb, kuidas ohte ennetada ja vajadusel ennast kaitsta,“ ütles Palo. „Küberkaitse on valdkond, kus kogu maailmas vaadatakse Eesti poole – kuidas meie seda teeme, mida ette võtame. Aktiivne roll küberjulgeolekupoliitika kujundamisel tõi kaasa NATO Küberkaitse Koostöökeskuse rajamise Eestisse. Suuresti Eesti initsiatiivil ja kaasabil on küberjulgeolek saanud osaks NATO ja ELi poliitikast. Peame püsivalt tegutsema, et olla ka tulevikus selle maine vääriline.“
Küberjulgeoleku strateegia keskendub elutähtsate teenuste tagamisele, küberkuritegevusvastase võitluse tõhustamisele ja riigikaitseliste võimete arendamisele. Neile lisanduvad toetavate tegevustena õigusliku raamistiku kujundamine, rahvusvahelise koostöö edendamine, teadlikkuse tõstmine ja küberjulgeolekut tagavate spetsialistide ja lahenduste tagamine.
Strateegia elluviimist koordineerib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Selle elluviimisel osalevad kõik ministeeriumid ja riigiasutused, eeskätt Kaitseministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Justiitsministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigikantselei, Välisministeerium, Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium. Strateegia elluviimisel tehakse koostööd vabaühenduste, ettevõtlusorganisatsioonide, omavalitsuste ja haridusasutustega.
Strateegia tegevuste kogumaksumus on ligi 16 miljonit eurot.
