"Väikeaktsionäridel on samasugused probleemid. Suuromanike ja ülejäänud aktsionäride suhetes kaitseb seadus praegu tugevamat poolt. Seepärast löövad inimesed tihtipeale oma huvide kaitsemisele käega, sest tagasisaadav raha oleks väiksem kui võimalikud kohtukulud. See piirab aga inimeste põhiseaduslikku õigust oma vara vabalt käsutada ning ei taga samuti konstitutsioonist tulenevat kõigi õiguste võrdset kaitstust," selgitas Nurm.
Taotluses keskendub liit väikeaktsionäride õigusele saada teavet ettevõtte käekäigu ja juhtimise kohta, parema kontrolli tagamisele ettevõtete juhtide tegevuse üle ja väikeaktsionäride õigusele kohtus oma huvide kaitseks koonduda.
"Eriti oluline on see, et väikeaktsionärid saaksid võimaluse oma huvisid ühiselt kaitsta nõndanimetatud klassihagide esitamise kaudu. Kui mõne aktsionäri suhtes on rikkumine tuvastatud, siis miks peaks kohtusse pöörduma ka kõik ülejäänud aktsionärid, kelle suhtes esinevad sarnased asjaolud, et saada samasugune kohtuotsus? Klassihagide võimaldamisel oleks ka suur ennetav mõju, sest suuromanikud ei saaks end enam päris karistamatuna tunda," selgitas Advokaadibüroo Sorainen partner Karin Madisson.
Samuti on tema sõnul oluline küsimus, kas väikeaktsionäride väljaostuõiguse (nõndanimetatud squeeze-out) andmisega enamusaktsionärile oleks pidanud tasakaalustamiseks kehtestama ka väikeaktsionärile õiguse nõuda enda väljaostmist (nõndanimetatud sell-out).
BNS
