Apteekide asutamispiirangu kaotamine 2013. aastal ei oleks mitte Eesti elanike, vaid jaekaubanduskettide huvides, kes ilmselt soovivad saada seni oma supermarketi kõrval tegutsevate apteekide omanikuks, ütles Tartu ülikooli tervishoiu instituudi juhataja Raul Kiivet.
"See ei suurenda ei apteekide arvu maapiirkondades ega langeta ravimite hindasid vaid vähendab müügilolevate ravimite valikut, mis veelgi enam saab sõltuma ravimimüüjate kasumimarginaalide kujunemisest," märkis Kiivet vastustes riigikogu sotsiaalkomisjoni selleteemalistele küsimustele.
"Apteegi asutamispiirangud ei ole vastuolus põhiseadusega, sest kuigi õiguskantsler näeb selle küsimuse käsitlemisel põhiseaduses ainult vaba konkurentsi põhimõtet, siis konkurents pole eesmärk vaid vahend, mis peab aitama Eesti elanikel elada inimväärset elu, mitte vastupidi," kirjutas Kiivet.
Kiiveti hinnangul tagavad apteekide geograafilised asutamispiirangud olemasolevatele apteekidele toimetuleku ja kindluse tuleviku suhtes ning kuna Eestis on elaniku kohta kaugelt enam apteeke kui mujal Euroopas, siis uusi apteeke pole meil juurde vaja.
Asutamispiirangute kaotamine maal apteeke juurde ei too ja ei aita alandada ka ravimite müügihinda, kuna kujuneb ravimitootja ja hulgimüüja koostöös ning apteegi võimalused hinda alla lasta ei ole reaalsed, sest see halvendab otseselt apteegi toimetulekut, põhjendas Kiivet.
Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevdirektor Ott Kasuri märgib oma kirjas sotsiaalkomisjonile, et liidu liikmete arvates ei mõjuta piirangute kaotamine ravimite kättesaadavust maal. Linnades võib toimuda apteegiteenuse pakkumise elavnemine, mis võib kaasa tuua osade apteekide pankroti. "Ilmselt kaasneks suurte kaubanduskeskuste juurde uute apteekide rajamine, mis annaks poes oste sooritavale maa- või linnainimesele võimaluse ka ravimeid osta," kirjutas Kasuri.
Liidu hinnangul ei ole asutamispiirang maal tuntavat mõju avaldanud: "Uute apteekide avamise survet ei ole tekkinud ja piirangute kehtimise aja jooksul on endiselt maa-apteeke suletud. Linnades on uute apteekide rajamine vähenenud."
Kasuri sõnul toetab suur osa kohalikest omavalitsustest maal oma apteeki, kõige tavalisem on ruumide andmine tasuta kasutamiseks või väga väikese rendi eest, kommunaalkulude katmine, arvutite ostmine, transpordi korraldamine, et elanikud apteeki saaksid. "Üldiselt puudub toetamises süsteemsus ja apteegid on ebavõrdses olukorras," kirjutas Kasuri.
Eesti Patsientide Esindusühingu hinnangul on asutamispiirnagud olemasolevate suurettevõtete huvides ning on toonud kaasa takistused ravimite kättesaadavusel eelkõige just maapiirkonnas ja suurtest linnades eemal elavatele inimestele. "Apteekide asutamispiirangud seavad takistused uute apteegipakkujate turule tulekuks, mis omakorda mõjutab apteegiteenuste, sealhulgas apteegis pakutavate toodete hindasid tarbija jaoks," märkis esindusühingu juht Pille Ilves
Apteegi asutamispiirangute kaotamine maal ja linnas võib kaasa tuua uued teenusepakkujad, parema teenuse kättesaadavuse maapiirkondades ja tarbijasõbralikumad hinnad, prognoosis ühing.
"Esindusühing ei pea mõistlikuks konkurentsieelise andmise, piirangute seadmise või sunni rakendamisega motiveerida mittekasumlike apteekide loomist maale, sest ravimite kättesaadavuse parandamiseks on teisi odavamaid võimalusi," kirjutas Ilves.
"Riik peab tagama maa-apteekide tegevust soodustava regulatiivse keskkonna ja ka vajaliku rahastuse," märkis Eesti Patsientide Nõukoja juhatuse liige Kaido Kolk.
Patsientide nõukogu leiab, et riik peaks põhjalikult kaardistama nii maa-apteekidega seonduvat kui ka maal elavate patsientide peamisi probleeme ravimite kättesaamisel. "Vajalik on teha mõjude eelhinnang nii probleemide kui ka nende võimalike lahenduste osas. Ainult niimoodi on võimalik leida maa-elanikonna jaoks parimad lahendused," märkis Kolk.
Õiguskantsler Indrek Teder pöördus jaanuari alguses riigikohtu poole taotlusega tunnistada alates 2006. aastast ravimiseaduses sätestatud apteekide asutamise piirangud põhiseadusvastasteks, kuna need kahjustavad konkurentsi ja jätavad oma õigustuseks seatud rahvatervise eesmärgid tagamata.
Kehtivad apteekide asutamispiirangud ei puuduta Tederi sõnul ainult apteekide asutamist, vaid kindlustavad apteegikette kontrollivate hulgimüüjate majanduslikku võimu. "Kokkuvõttes kahjustavad piirangud eelkõige tarbijat, kelleni ravimitootjate paremad pakkumised ei jõua, kuna suurtest hulgimüüjatest sõltumatute apteekide osakaal Eestis on suhteliselt marginaalne."
Seetõttu saatis ka riigikogu sotsiaalkomisjon asjast huvitatud osapooltele küsimused apteekide asutamispiirangute kaotamise kohta.
