09.03.2022 Kolmapäev

Üks põhiseadus, kolm vannet

Ma olen tõotanud kaitsta Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda kolmel korral — kaitseliitlase1, reservohvitseri2 ja vandeadvokaadina3. Tänase vande andsin ajal, mil meie idanaaber on valla päästnud suurima sõja Euroopas pärast teist maailmasõda, tungides alatult kallale Ukrainale.

Peeter P. Mõtsküla, vandeadvokaat, advokaadibüroo TRINITI
Peeter P. Mõtsküla, vandeadvokaat, advokaadibüroo TRINITI Foto: erakogu

1941. aastal (teadaolevalt) küüditatud 33 Eesti advokaadist 9 hukati, 20 suri vangilaagrites ja vaid 4 naasis kodumaale.4 Küüditatud advokaatide seas oli 9 ohvitseri, kes kõik kaotasid nii oma vabaduse kui elu. Täna on Eesti Advokatuuri liikmeskonnas ~40 reservohvitseri5 (kellest kolm kaitsevad põhiseaduslikku korda advokaadibüroos TRINITI) ning hulk reservis olevaid allohvitsere ja sõdureid.

Sõltumatuse põhimõte ja kaitseväeline käsuliin

Advokatuuriseadus kohustab ja õigustab advokaati olema õigusteenust osutades sõltumatu ning juhinduma vaid seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest. Advokatuuri eetikakoodeks lisab keelu alluda õigusteenust osutades avaliku arvamuse, riigi- ja kohaliku võimu ega ametiasutuste ja -isikute survele, samuti mistahes muule otsesele või kaudsele mõjutamisele, mis kahjustab advokaadi sõltumatust kutsetegevuses. Nii seadus kui koodeks keelavad advokaadil tegutseda kutsealal, mis on vastuolus sõltumatuse põhimõttega. Samuti keelab advokatuuriseadus advokaadil töötada töö- või teenistuslepingu alusel mistahes ametikohal peale nende, mis nõuavad ülikooli õigusteaduse õppekava täitmist, kusjuures tööandja tegevusalaks ja töö sisuks ei tohi sel juhul olla õigusteenuse osutamine kolmandatele isikutele.

Kaitseliidu tegevliikmeks olev advokaat peab aeg-ajalt täitma teenistuskohustust; Kaitseväe reservis olev advokaat võidakse kutsuda reservteenistusse, st õppekogunemistele ja lisaõppekogunemistele. Kuna nii Kaitseliidus teenistuskohustust täites kui Kaitseväes reservteenistuses olles peab isik täitma kõiki oma ülemate seaduslikke käske, ei saa sõltumatusest sel ajal rääkida. Samas pole kummalgi juhul tegemist töötamisega töö- või teenistuslepingu alusel ega õigusteenuse osutamisega. Ja kuna teenistuses olek on ajaliselt piiratud oluliselt vähem kui kuue kuuga (tavalistele õppekogunemistele võib reservis oleva ohvitseri kutsuda kuni 30, allohvitseri kuni 21 ja sõduri kuni 14 päevaks ning lisaõppekogunemistele kuni 60 päevaks), ei too vabatahtlikuna Kaitseliidus tegutsemine ega reservõppekogunemistel osalemine kaasa ka vajadust advokaadi liikmesuse peatamiseks advokatuuris.

Kohtume pärast sõda kell kuus

Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võidakse kaitseväekohustuslane (sh reservis olev isik või sõjaaja ametikohale nimetatud Kaitseliidu tegevliige) võtta tegevteenistusse, st täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, kusjuures nende ülesannete täitmise ajaline kestus ei ole ette teada. Sõda lõppeb siis, kui ta lõppeb.

Advokatuuriseadus sõja ja rahu küsimusi ei käsitle. Küll aga on seal ette nähtud, et advokaadi liikmesus advokatuuris peatatakse, kui ta astub avalikku teenistusse. Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt kohaldatakse tegevteenistusele avaliku teenistuse seadust KVTS-s sätestatud eristustega. Advokaadi astumisel avalikku teenistusse — seega ka sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma — võib advokatuuri juhatus tema liikmesuse oma otsusega tähtajatult peatada ning pärast liikmesuse peatamise aluse äralangemist peab juhatus advokaadi liikmesuse taastama.

Kord on kord

Advokatuuri kodukorra kohaselt peab advokaat esitama advokatuuri juhatusele kirjaliku avalduse oma liikmesuse peatamise kohta, kui tema suhtes esineb advokatuuri liikmesuse peatamise alus. Kui advokaat jätab aga avalduse esitamata, võib juhatus peatada tema advokatuuri liikmesuse ka omal initsiatiivil. Avalikku teenistusse astumisel vabaneb advokaat ka advokatuuriseaduses ette nähtud täiendusõppe kohustusest, kuid liikmemaksu peab ta üldkogu kehtestatud määras siiski edasi maksma.

2021. aasta märtsis otsustas Eesti Advokatuuri üldkogu, et alates 01.04.2021 on peatatud liikmesusega advokaadi liikmemaksu suuruseks pool kehtivast liikmemaksu määrast. Tänavuse aasta lõpuni tähendaks see kaitseväeteenistusse mobiliseeritud vandeadvokaatidele 30 eurot kuus ja alates järgmisest aastast 35 eurot kuus. Arvestades, et sõjaaja ametikohtade palgaskaala ulatub 800-st 3 800 euroni, jaksaksid ilmselt kõik mobiliseeritud advokaadid selle liikmemaksu ka ära maksta, kuigi loodetavasti märkab üldkogu neile erandi kehtestada.

Mõistuse ja mõõgaga

Samuti on advokatuuril vaja plaani selleks, kuidas korraldada õigusteenuse osutamine ajal, mil need meie hulgast, keda Sir Winston Churchill on nimetanud kahekordselt kodanikeks — reservistid — kaitsevad Eesti Vabariigi põhiseaduslikku korda muude kui advokaaditöös tavapäraselt kasutatavate meetoditega.

Muidugi loodame, et neid plaane ei lähe kunagi vaja. Aga … si vis pacem, para bellum.

-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

  1. Mina, Peeter Paul Mõtsküla, tunnistan Eesti demokraatliku Vabariigi täielikku iseseisvust ja tema põhiseaduslikku valitsust. Luban ja tõotan tegelikult kaitsta põhiseadusega maksma pandud riigikorda, töötades ausalt Kaitseliidu põhimõtete järele. Kõik ülemate seaduslikud käsud, samuti juhatuse otsused, täidan tõrkumata. — Kaitseliidu kodukord, § 7 lg 13 p 1
  2. Mina, Peeter Paul Mõtsküla, tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni Kaitseväe distsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab. — Kaitseväeteenistuse seadus, § 10 lg 1
  3. Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning täita kõiki ülesandeid, milleks vandeadvokaadikutse mind kohustab. — Advokatuuriseadus, § 28 lg 2
  4. Hannes Vallikivi (2016). Juuniküüditamine ja advokaadid. Eesti riigi ülesehitajatest küüditamisohvriteks. Arvutivõrgus:https://advokatuur.ee/est/meedia/blogi.n/juunikuuditamine-ja-advokaadid–eesti-riigi-ulesehitajatest-kuuditamisohvriteks
  5. Võimalik, et mõned ohvitserid ja advokaadid on lihtsalt nimekaimud — PPM

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!