Töövõtulepingu põhi- ja kõrvalkohustused
Võlaõigusseaduse § 635 lõige 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub
üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse
osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga
maksma selle eest tasu. Seega on töövõtulepingu sõlmimisel töövõtja
põhikohustuseks valmistada, muuta või saavutada kokkulepitud tulemus
(töö). Samas võtab töövõtjale lepingu sõlmimisel endale ka rida
kõrvalkohustusi (nt kohustus anda töö üle kokkulepitud ajal, kohustus
hoiduda teise poole kahjustamisest, kohustus teavitada teist poolt
tähtust omavatest asjaoludest).
Seadus ei piiritle ammendavalt, millised on kõrvalkohustused
töövõtulepingulistes suhetes. Nii ei tulene ka seadusest, kas töövõtja
peab selgitama välja ja teavitama tellijale sellest, kas lisaks
kokkulepitud tööle vastavad vajalikele nõuetele ka töövõtulepingu
esemeks mitteolevad, kuid töö kasutamiseks vajalikud osad. Samuti, kas
kokkulepitud töövõtulepingu esemeks mitteolevate asjaolude kohta
informatsiooni edastamata jätmise korral vastutab töövõtja tellijale
tulevikus kaasneva kahju eest.
Teavitamiskohustus ei piirdu kokkulepitud tööga ja võib tuua kahjunõude
Töövõtja teavitamiskohustust ja vastutust on sisustanud Riigikohtu
tsiviilkolleegium 28. märtsi 2011.a otsuses asjas nr 3 2 1 180-10.
Viidatud kohtuotsuses asus kolleegium seisukohale, et võlaõigusseaduse
kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud
tulemuse (põhikohustus). Samas on pooltel ka mitmeid kõrvalkohustusi,
mille rikkumine võib kaasa tuua kahju hüvitamise nõude. Üheks selliseks
kohustuseks on kolleegiumi hinnangul tellija informeerimise kohustus
tööga kaasneda võivatest riskidest. Teisisõnu kohustub töövõtja
informeerima tellijat, kas töö koos selle kasutamiseks vajalike osadega
vastab selle eesmärgile ning tellija vajadustele.
Viidatud kaasuses ei informeerinud keskküttekatla paigaldanud töövõtja
tellijat sellest, et enne keskküttekatla töölerakendamist tuleb veenduda
viimatoru ja korstna vahelise ühenduse nõuetekohasuses ning ohutuses.
Kuigi nimetatud ühendus ei olnud töövõtulepingu esemeks, leidis
kohtukolleegium, et tellija informeerimata jätmisega töö kasutamiseks
vajalikest olulistest asjaoludest on töövõtja rikkunud oma
teavitamiskohustust. Kohtu hinnangul pidi mitteteavitamisega kaasnev
võimalik kahju olema töövõtjale ettenähtav. Eeltoodust lähtuvalt võib
kaasneda töövõtja vastutus viimatoru ja korstna vahelisest ühendusest
tekkinud tulekahjuga tellijale kaasnenud varalise kahju eest.
Kokkuvõte
Viidatud lahendiga on Riigikohus avanud ukse võimalikele kahjunõuetele, mis tulenevad otseselt töövõtu esemeks mitteolevate, kuid töövõtjale eeldatavalt arusaadavate oluliste asjaolude tellijale teavitamata jätmisest. Töövõtja kohustused ei piirdu üksnes tellitud töö teostamisega. Vastutuse vältimiseks peab töövõtja teavitama tellijat kõigist tööga või töö kasutamisega seotud olulistest asjaoludest.
Klen Laus
Advokaat
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
