Kohus andis õiguse politseinikule, kelle hinnangul pettis Ida-Viru maavalitsus teda kahe aasta eest noorte laulu- ja tantsupeol turvatööd pakkudes ja hiljem lubatust väiksemat tasu maksta üritades, kirjutab BNS viidates Põhjarannikule.
Ida-Viru maavalitsus pöördus 2011. aasta juunis enne Tallinnas toimunud noorte laulu- ja tantsupidu Ida prefektuuri poole sooviga leida töötajaid, kes saaksid töötada nädal aega laulupeol osalejate turvajatena. Maavalitsus lubas pöördumises töötasuks 139,88 eurot päevas, millest kuulusid mahaarvamisele maksud.
Ida prefektuuri politseinik Vadim oli nõus töötama pakutud ajal Tallinna Laagna gümnaasiumis turvamehena säärastel tingimustel. Juuli keskel aga tuli maavalitsusest mehele allkirjastamiseks töövõtuleping, mille järgi pidi ta saama töö eest poole väiksema tasu.
Politseinik esitas maavalitsuse esindaja, nüüdseks juba endise maavanema Riho Breiveli vastu kohtusse hagi, nõudes, et talle makstaks välja 454,62 eurot, mis lubatust puudu jäi. Maavalitsus hagi ei tunnistanud ning väitis, et lubatud ligi 140 eurot päevas oli mõeldud turvakompensatsioonina ühe gümnaasiumi kohta ning kuna Laagna gümnaasiumis oli kaks turvajat, läks summa nende vahel jagamisele.
Viru maakohus leidis, et Vadimi nõue on põhjendatud, kuna töö tegemise aluseks oli võlaõiguslik kokkulepe, mille pooled sõlmisid enne pidu ning mida tõendab e-posti teel peetud kirjavahetus. "Hageja tegi tööd temaga enne töö tegemist sõlmitud kokkuleppe alusel ning selles kokkuleppes olid fikseeritud lepingu olulisemad punktid - töö ja tasu," leidis kohus. Vadimile tagantjärele allkirjastamiseks saadetud teksti kohus lepinguna ei tõlgendanud, sest töövõtja seda ei allkirjastanud ning tagasi ei saatnud.
Kui esimese astme kohus andis õiguse politseinikule ja mõistis tema kasuks nõutava summa välja, kaebas maavalitsus asja ringkonnakohtusse. Ent ka ringkonnakohus leidis, et maavalitsus rikkus lepingut.
"Apellandi väide, et maasekretäri 17. juuni 2011 e-kirjas märgitud tasu suurust ei saa käsitleda pakkumusena, vaid e-kirja eesmärgiks oli üksnes politseist vajalike isikute leidmine ning selles märgitud tasu suurusel oli eelinformatsiooni tähendus, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt ei teatanud maavalitsus mingisugusest muust tasu suurusest hagejale ega ka politseiprefektuurile varasemalt kui 13. juulil 2011 ning selleks ajaks oli leping täidetud," leidis ringkonnakohus.
Praeguseks on otsus jõustunud ning lisaks väljamõistetud summale jäid maavalitsuse kanda ka menetluskulud.
