See tuleneb üldisest põhimõttest, mille kohaselt peab isikul kohtusse pöördumiseks olema õiguskaitsevajadus.
Seega ei saa teistmisavaldust üldjuhul esitada isik, kelle taotlused kohus täies ulatuses rahuldas.
Käesolevas asjas oli maakohus hageja hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldanud. Kolleegium leidis, et kostjale kohtudokumentide nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmine on selline asjaolu, mis mõjutab kohtulahendi tegemist nii hageja kui kostja kasuks või kahjuks. Kuna ilmnes, et hageja ei saa tema kasuks tehtud tagaseljaotsust kohtu menetlusvea tõttu välisriigis täita, esineb hagejal õiguskaitsevajadus. Sellisel juhul on hageja esitatud teistmisavalduse rahuldamine ka kostja huvides, kuna kostja ei ole kohtu menetlusvigade tõttu saanud menetluses osaleda.
Kolleegium märkis, et teistmisavalduse esitamine hageja poolt põhjusel, et teistetavat kohtulahendit ei saa välisriigis täita, on lubatav siiski üksnes siis, kui välisriigis kohtulahendi täitmine on võimatu seetõttu, et Eesti kohus on teinud menetlusvea.
Määruse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.
