15.11.2023 Kolmapäev

Teistmisavalduse lahendamine

Riigikohtu kolleegium selgitas 23. oktoobril, et üldjuhul saab teistmisavalduse esitamise õigus olla ainult isikul, keda kohtulahend koormab.

Kolleegium leidis, et kostjale kohtudokumentide nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmine on selline asjaolu, mis mõjutab kohtulahendi tegemist nii hageja kui kostja kasuks või kahjuks.
Kolleegium leidis, et kostjale kohtudokumentide nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmine on selline asjaolu, mis mõjutab kohtulahendi tegemist nii hageja kui kostja kasuks või kahjuks. Foto: pixabay

See tuleneb üldisest põhimõttest, mille kohaselt peab isikul kohtusse pöördumiseks olema õiguskaitsevajadus.

Seega ei saa teistmisavaldust üldjuhul esitada isik, kelle taotlused kohus täies ulatuses rahuldas.

Käesolevas asjas oli maakohus hageja hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldanud. Kolleegium leidis, et kostjale kohtudokumentide nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmine on selline asjaolu, mis mõjutab kohtulahendi tegemist nii hageja kui kostja kasuks või kahjuks. Kuna ilmnes, et hageja ei saa tema kasuks tehtud tagaseljaotsust kohtu menetlusvea tõttu välisriigis täita, esineb hagejal õiguskaitsevajadus. Sellisel juhul on hageja esitatud teistmisavalduse rahuldamine ka kostja huvides, kuna kostja ei ole kohtu menetlusvigade tõttu saanud menetluses osaleda.

Kolleegium märkis, et teistmisavalduse esitamine hageja poolt põhjusel, et teistetavat kohtulahendit ei saa välisriigis täita, on lubatav siiski üksnes siis, kui välisriigis kohtulahendi täitmine on võimatu seetõttu, et Eesti kohus on teinud menetlusvea.

Määruse annotatsioonid koos märksõnadega on leitavad siit.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference