Tederi sõnul jätab seadus töötuskindlustusmaksu tasunud ehk end töötuse puhuks kindlustanud töötud täielikult ilma töötuskindlustushüvitisest või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul, kui tööandja pole igal kuul töötuskindlustusmaksu tasunud. Seadus kohtleb end töötuse puhuks kindlustanud inimesi põhiseadusvastaselt erinevalt tööandja tegevuse tõttu ja selle alusel, kas tööandja on tasunud kindlustusmakseid igal kuul või ühel kuul korraga mitme kuu eest.
Õiguskantsler saatis teisipäeval riigikogule ettepaneku viia töötuskindlustuse seadus kooskõlla põhiseadusest tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, teatas õiguskantsleri pressiesindaja BNS-ile.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš ütles BNS-ile, et ta ei ole jõudnud õiguskantsleri seisukohtadega veel põhjalikult tutvuda, kuid kindlasti võtab põhiseaduskomisjon selle küsimuse menetlusse. "See teema on tuttav ning sellest on ka varem juttu olnud. Luban, et põhiseaduskomisjon arutab Tederi ettepanekut esimesel võimalusel. Võimalik, et see tuleb jutuks juba täna [teisipäeva] pärastlõunal algaval põhiseaduskomisjoni istungil," lausus Boroditš.
Töötuskindlustuse seadus sätestab, et kindlustatule arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži iga kalendrikuu eest, mil tööandja maksis kindlustatule töötasu, millelt pidas kinni töötuskindlustusmakse. Õiguskantslerile laekunud avaldustest on aga ilmnenud, et mõningatel juhtudel ei maksa tööandja töötajale töötuskindlustusmaksuga maksustatavat tasu välja mitte igal kuul, vaid ühel kuul korraga mitme kuu eest. Niisugused juhud on põhjustatud näiteks sellest, et tööandja maksab töötajale enne tolle pikemale puhkusele minekut puhkusetasu ja töötasu välja korraga või maksab kuni 12 kuuks sõlmitud töölepingu lõppemisel töötajale korraga nii töötasu kui ka lõpparve.
Nendel töötajatel, kellele tööandja maksab ühes kuus välja töötasu mitme kuu eest, ei pruugi tekkida õigust töötuskindlustushüvitisele või väheneb periood, mille jooksul nad on õigustatud hüvitist saama. Seda seetõttu, et töötuskindlustuse seadus nõuab iga kalendrikuu põhist arvestust ja töötuskindlustusmaksu kinnipidamist igal kuul. Kui tööandja on maksnud inimesele töötasu välja ühes kuus mitme kuu eest korraga, läheb töötuskindlustusstaažina arvesse vaid makse tegemise kuu sõltumata sellest, et kõigi kuude eest on töötuskindlustusmakse tegelikult tasutud. Nii jätab seadus end töötuse vastu kindlustanud inimesed töötuskindlustushüvitiseta juhtudel, mil tööandja on töötuskindlustusmaksu tasunud küll iga nõutud kuu eest, aga mitte igal kuul, või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul erinevalt neist töötuse vastu kindlustatutest, kelle kindlustusmakseid on tööandja tasunud igal kuul.
Seadusandja eesmärk nende töötajate töötuskindlustushüvitisest ilmajätmisel või neile hüvitise olulisemalt lühemal ajavahemikul maksmisel oli tagada töötuskindlustuse süsteemi tõhus toimimine ja töötuskindlustushüvitise arvutamise aluseks olevate andmete lihtne kontrollitavus. Õiguskantsleri hinnangul ei ole aga töötuskindlustuse süsteemi efektiivsus ja andmete lihtne kontrollitavus piisavalt kaalukas põhjus, miks jätta töötuskindlustusmaksu tegelikult maksnud isik töötuskindlustushüvitisest ilma või maksta talle seda hüvitist oluliselt väiksemal ajavahemikul. Ka riigikohus on ühes sarnases asjas asunud seisukohale, et hüvitise lihtne administreeritavus ei õigusta ebavõrdset kohtlemist. Indrek Teder pöördus juba mullu 23. mail sotsiaalministri poole märgukirjaga, et töötuskindlustuse seaduse eelnimetatud säte on vastuolus põhiseadusest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega.
"Kuigi seadusandja eesmärk on mõistetav, põhjustab seadus töötuse puhuks kindlustatule põhjendamatult raskeid tagajärgi. Inimene jääb hüvitisest täielikult ilma või saab seda oluliselt lühemal ajavahemikul. Seejuures ei ole need tagajärjed kuidagi põhjustatud töötuskindlustusmakse maksmata jätmisest või töötaja enda hooletust käitumisest, vaid sellest, millal teeb tööandja enda ja kindlustatu nimel töötuskindlustusmakse. Töötaja kui kindlustatu ise ei pruugi saada midagi ette võtta, et tööandja maksaks töötuskindlustusmaksu töösuhte kestel igal kuul. Ka ei pruugi tööandja ühes kuus mitme kuu eest tasu makstes olla käitunud seadusevastaselt," selgitas Indrek Teder.
Kokkuvõttes jätab töötuskindlustusstaaži arvestamine töötuskindlustuse seaduse järgi osa inimesi sõltumata nende tahtest ja tööandja tegevuse tõttu ilma töötuskindlustushüvitisest, mille saamise nimel on nad tasunud töötuskindlustusmaksu. Õiguskantsleri hinnangul on end töötuse vastu kindlustanud inimeste niisugune erinev kohtlemine õigustamatu ning põhiseadusega vastuolus.
Seetõttu tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku viia töötuskindlustuse seadus kooskõlla põhiseaduse nõudega, mille järgi on kõik seaduse ees võrdsed.
