BNS-i teatel on õiguskantsler Indrek Teder seisukohal, et toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg ei ole kooskõlas põhiseadusega, sest liiga lühike tähtaeg ei võimalda ettevõtjatel oma tööd vajalikus mahus ümber korraldada.
Õiguskantsleri hinnangul on toetusstreikidest etteteatamise kolmepäevane tähtaeg vastuolus põhiseadusega põhjusel, et toetusstreigist etteteatamise tähtaeg on ilmselgelt liiga lühike selleks, et ettevõtjad, sealhulgas elutähtsate teenuste osutajad nagu vee-, gaasi-, jäätme-, elektriettevõtjad, suudaksid oma tööd hädavajalikus mahus ümber korraldada, selgub õiguskantsleri kolmapäeval riigikogule saadetud ettepanekust viia kollektiivse töötüli lahendamise seadus põhiseadusega kooskõlla.
Kehtiva kolmepäevase etteteatamistähtaja juures on reaalne oht, et nii ettevõtja kui ka riik ja elanikkond üldisemalt kannatavad toetusstreigi korraldamise tõttu ülemäärast kahju.
Pikema toetusstreigist etteteatamise tähtaja puhul ei väheneks toetusstreigi mõjusus, leidis Teder. „Nimelt ei ole toetusstreigi läbiviimise eesmärk oma tööandjale suure kahju tekitamine või riigi toimimise ja elanikkonna kahjustamine. Toetusstreigi eesmärk on toetuse näitamine peastreigis osalejatele ning nende tööandjale täiendava mõju avaldamine,“ leidis ta. „Arvestada tuleb, et toetusstreikijate ettevõttes töötüli ei ole, see tähendab, et vastuolu töötajatega puudub.“
Toetusstreigi mõjusus väljendub Tederi hinnangul selle korraldamisega, mistõttu ei vähene see juhul, kui töötajatel on võimalik õiguspärane toetusstreik läbi viia, teatades sellest pikemalt ette. Kui avalikkus ning tööandjad saavad toetusstreigi toimumisest varem teada, võib toetusstreigi toimumine saada laiemat kõlapinda ning selle mõjusus isegi suureneda.
„Arvestades, et toetusstreigi korraldajatel piisab üksnes streigist etteteatamisest, kuid tööandja peab asuma oma tegevust aktiivselt ümber korraldama, pole niivõrd lühikese etteteatamistähtajaga kaasnevad õigused ja kohustused omavahel tasakaalus,“ tõdes õiguskantsler. „Seda enam, et kehtiva õiguse järgi on peastreigi tööandja võrreldes toetusstreikijate tööandjaga oma majanduslike kahjude piiramisel seatud soodsamasse positsiooni: peastreigist tuleb ette teatada vähemalt kaks nädalat.“
2012. aasta märtsikuus toimunud streigilaine ajal korraldati kahe peastreigi toetuseks hulgaliselt toetussstreike, sealhulgas elutähtsate teenuste osutajate ettevõtetes. Sellega seoses tõusis taas päevakorrale streigiregulatsiooni põhiseaduspärasuse küsimus. Seetõttu analüüsis õiguskantsler kollektiivse töötüli lahendamise seaduses sätestatud toetusstreikide regulatsiooni kooskõla põhiseadusega.
