Tederi sõnul said kohtud aasta viimasel päeval kehtima hakanud
võlaõigusseaduse muudatusega natuke otsustuspädevust juurde. "Kui me
vaatame sätte sõnastust, siis ei saa väita, et see oleks ilmselgelt
põhiseadusega vastuolus. Samuti ma ei julgeks väita, et see on
klassikaline Ameerika süsteemi ülevõtmine. Sõnastus on ikka suhteliselt
leebe," ütles ta BNS-ile antud intervjuus.
Ta avaldas arvamust, et kuigi hüvitiste suurus võib natuke muutuda, ei
hakka Eesti kohtusüsteem muudatuste järel miljoneid ega sadu miljoneid
välja mõistma. "Ma jään huviga jälgima, kas suurema kahjuhüvitise hagi
tuleb või ei tule. Ma millegipärast ei usu, et suuri kahjunõudeid tuleks
ja et selle tõttu oleks Eesti ajakirjandus väga suukorvistatud," ütles
Teder.
Tederi kinnitusel tuleb arvestada sedagi, et Eestis on kohtusse
pöördumisel väga kõrge riigilõiv. "Eestis on riigilõivud nii suured, et
kõigepealt tuleb ära maksta see kohutav riigilõiv, siis käia kolm kuni
viis aastat kohtus ja siis sa võib-olla ei saa mitte midagi. Nii et
peale selle, et see säte on suhteliselt tasakaalukas, paneb ka reaalsus
asjad paika," lisas ta.
Palju vaidlusi tekitanud allikakaitse seaduse võlaõigusseadust muutev
osa käsitleb mittevaralise kahju hüvitamist inimeselt vabaduse võtmise
ja muu isikuõiguse rikkumise, sealhulgas au teotamise puhul. Seaduse
kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta "mõistlik
rahasumma", mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust,
kahju tekitaja käitumist ning hilisemat suhtumist kahjustatud inimesse.
Ühtlasi võimaldab muudatus kohtul au teotamise, sealhulgas ebakohase
väärtushinnangu või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või
kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu samalaadse
isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse
võtta kahju tekitaja varalist seisundit, et mõjutada teda edasisest
kahju tekitamisest hoiduma.
Muudatusi on kritiseerinud Eesti Ajalehtede Liit, kes soovis menetluse
käigus eelnõusse teha paranduse, mille kohaselt tulnuks au teotamise ja
valeandmete esitamise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse
võtta peale õigusrikkuja varalise seisu ka õigusrikkumisega saadud tulu
ning määrata hüvitise ülempiiriks eraisiku puhul 1000 ja juriidilisel
isikul 10.000 eurot. Parlamendi õiguskomisjonis ei leidnud ettepanek aga
toetust.
Kuigi liit on lubanud pöörduda seaduse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ka uuesti õiguskantsleri poole, pole seda seni tehtud.
BNS
