25.02.2011 Reede

Teder ei usu moraalse kahju hüvitiste hüppelist suurenemist

Tederi sõnul said kohtud aasta viimasel päeval kehtima hakanud võlaõigusseaduse muudatusega natuke otsustuspädevust juurde. "Kui me vaatame sätte sõnastust, siis ei saa väita, et see oleks ilmselgelt põhiseadusega vastuolus. Samuti ma ei julgeks väita, et see on klassikaline Ameerika süsteemi ülevõtmine. Sõnastus on ikka suhteliselt leebe," ütles ta BNS-ile antud intervjuus.

Ta avaldas arvamust, et kuigi hüvitiste suurus võib natuke muutuda, ei hakka Eesti kohtusüsteem muudatuste järel miljoneid ega sadu miljoneid välja mõistma. "Ma jään huviga jälgima, kas suurema kahjuhüvitise hagi tuleb või ei tule. Ma millegipärast ei usu, et suuri kahjunõudeid tuleks ja et selle tõttu oleks Eesti ajakirjandus väga suukorvistatud," ütles Teder.

Tederi kinnitusel tuleb arvestada sedagi, et Eestis on kohtusse pöördumisel väga kõrge riigilõiv. "Eestis on riigilõivud nii suured, et kõigepealt tuleb ära maksta see kohutav riigilõiv, siis käia kolm kuni viis aastat kohtus ja siis sa võib-olla ei saa mitte midagi. Nii et peale selle, et see säte on suhteliselt tasakaalukas, paneb ka reaalsus asjad paika," lisas ta.

Palju vaidlusi tekitanud allikakaitse seaduse võlaõigusseadust muutev osa käsitleb mittevaralise kahju hüvitamist inimeselt vabaduse võtmise ja muu isikuõiguse rikkumise, sealhulgas au teotamise puhul. Seaduse kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta "mõistlik rahasumma", mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ning hilisemat suhtumist kahjustatud inimesse.

Ühtlasi võimaldab muudatus kohtul au teotamise, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu samalaadse isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta kahju tekitaja varalist seisundit, et mõjutada teda edasisest kahju tekitamisest hoiduma.

Muudatusi on kritiseerinud Eesti Ajalehtede Liit, kes soovis menetluse käigus eelnõusse teha paranduse, mille kohaselt tulnuks au teotamise ja valeandmete esitamise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta peale õigusrikkuja varalise seisu ka õigusrikkumisega saadud tulu ning määrata hüvitise ülempiiriks eraisiku puhul 1000 ja juriidilisel isikul 10.000 eurot. Parlamendi õiguskomisjonis ei leidnud ettepanek aga toetust.

Kuigi liit on lubanud pöörduda seaduse põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ka uuesti õiguskantsleri poole, pole seda seni tehtud.

BNS


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!