27.02.2018 Teisipäev

Tarbija küsib: mida tuleks arvestada kiirlaenu võtmisel?

Finantsinspektsioon annab tarbijaveebil nõu, missuguste riskidega tuleb arvestada kiirlaenu võtmisel.

Lisaks intressimäärale tuleb enne lepingu sõlmimist vaadata ka seda, kui suur on laenu krediidi kulukuse määr.
Lisaks intressimäärale tuleb enne lepingu sõlmimist vaadata ka seda, kui suur on laenu krediidi kulukuse määr. Foto: pixabay.com

Igasuguse laenamise puhul kuulub targa otsuse tegemise juurde erinevate laenuandjate pakkumiste võrdlemine, et saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha enda jaoks parima otsuse. Laenupakkujate tingimused, näiteks intress, tähtaeg, tagasimaksmise kord jne, on väga erinevad. Seetõttu võib esimese pakkumisega nõustumisel kanda olulist rahalist kahju.

Lepingutingimustega tutvudes on esmalt oluline uurida, kui suured on laenusummale lisanduvad kulud. Arvesse tuleb võtta nii intressi ehk krediidi kasutamise eest makstavat tasu kui ka muid laenuga seotud tasusid. Samuti on soovitav täpsustada, millised tingimused kehtivad tarbijale maksepuhkuse saamisel ja kuidas toimida laenu tagasimaksmisel tekkinud makseraskuste korral.

Vahel reklaamivad laenupakkujad laenu väikest kuumakset, kuid intressimäära suurus on mainitud väikeses kirjas ja üsna silmatorkamatult. Uuri, kui suur oleks soovitava laenu intressimäär. Konkreetne intressimäära suurus võib sõltuda taotleja sissetulekust, olemasolevatest kohustustest ja laenusumma suurusest. Enne tarbijale laenu andmist peab laenuandja üles näitama hoolsust ja veenduma tarbija võimes võetud kohustust tulevikus täita.

Lisaks intressimäärale tuleb enne lepingu sõlmimist vaadata ka seda, kui suur on laenu krediidi kulukuse määr. Krediidi kulukuse määr näitab tarbijale laenu kogukulu aastas ning see võtab arvesse laenuks võetud summa, lepingutasu, tagasimakse aega, intressi ja muid lepinguga kaasnevaid kulusid, näiteks kindlustust eluasemelaenu puhul, kaarditeenindustasu krediitkaardilaenu puhul jm. Seda kulu näidatakse protsendina ja mida väiksem protsent, seda odavam on laen.

2015. aasta juulist muutus võlaõigusseaduses krediidi kulukuse määra regulatsioon ning sellele kehtestati ülempiir. See tähendab, et kui laenude krediidi kulukuse määr võis vanasti ulatuda sadadesse protsentidesse, siis pärast nimetatud piirangut võib see küündida kümnetesse protsentidesse. Uue regulatsiooni kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluv krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Pank avaldab keskmise krediidi kulukuse määra iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil oma veebilehel.

Alates 2015. aastast kehtima hakanud uue krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eesmärk oli laenuturul tegutsevatele ettevõtjatele ühetaoliste reeglite loomine. Muu hulgas kohustab seadus tarbijakrediiditurul tegutsevaid ettevõtjaid alates 21. märtsist 2016 omama Finantsinspektsiooni väljastatud tegevusluba. Seega on soovitav ka Finantsinspektsiooni kodulehelt uurida, kas silma jäänud laenupakkuja ikka omab tegevusluba. Vastava tegevusloa olemasolu ja selle väljastamise tingimustele pidev vastamine on laenuandjate tegutsemise eeldus.

Enne igasuguse laenuotsuse tegemist kaaluge oma finantsvõimalusi: koostage eelarve ja analüüsige oma sissetulekuid ning väljaminekuid ning selgitage välja, kas üldse jääb piisavalt vabu vahendeid, et oma finantskoormust laenu võtmisega suurendada.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference