28.10.2010 Neljapäev

Tallinna sünnitoetuse määrus vaidlustatakse riigikohtus

Teder palub neljapäeval riigikohtule saadetud taotluses tunnistada kehtetuks 2005. aasta veebruarist pärineva Tallinna volikogu määruse põhiseadusvastased punktid, mis seavad sünnitoetuse määramise ja maksmise sõltuvusse lapse mõlema vanema rahvastikuregistri järgsest elukohast.

Enne riigikohtusse pöördumist tegi õiguskantsler volikogule tänavu juulis ettepaneku viia määrus seaduste ja põhiseadusega kooskõlla, kuid volikogu pole seda siiani oma istungil arutanud. "Sain Tallinna linnavolikogu esimehe allkirjastatud vastuse, et ta ei täida minu ettepanekut," nentis Teder õiguskantsleri pressiesindaja teatel.

Volikogu määrus kehtestab pere sissetulekust sõltumatute sotsiaaltoetuste maksmise korra, nende seas lapse sünnitoetuse saamise tingimused. Ühe tingimusena peavad lapse mõlemad vanemad olema rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud enne lapse sündi. Pool sünnitoetusest makstakse alates tänavu jaanuarist lapse sünni puhul ja ülejäänud pool lapse aastaseks saamisel, juhul kui laps ja tema vanemad on katkematult olnud Tallinna linna elanikud. Seega sõltuvad toetuse määramine ja suurus vanemate elukohast nii lapse sünni hetkel kui ka veel aasta pärast lapse sündi.

Õiguskantsleri hinnangul tuleb sünnitoetuse määramisel ja maksmisel lähtuda põhimõttest, et igasugustes lapsi puudutavates küsimustes tuleb esiplaanile seada laste huvid. Tema sõnul oleks õigem käsitleda võrreldavate gruppidena lapsi, kellele toetus on mõeldud, hoolimata sellest, et seda makstakse nende vanematele. Toetust maksab Tallinn üksnes vanemale, kes elab lapsega koos.

Seega peaksid toetust Tederi sõnul saama nii lapsed, kelle mõlemad vanemad on lapse sünni hetkel rahvastikuregistri andmetel Tallinna elanikud, kui ka lapsed, kelle vanematest elab Tallinnas ainult üks. Praegu koheldakse neid tema sõnul toetuse määramisel erinevalt, kusjuures selle põhjus - teise lapsevanema elukoht ja sellekohane kanne rahvastikuregistris - ei sõltu kuidagi lapsest ega last üksi kasvatavast vanemast.

"Vastsündinud laps ega koos lapsega Tallinnas üksi elav sünnitoetust taotlev lapsevanem ei saa kuidagi kohustada perest eraldi elavat teist vanemat Tallinnasse elama asuma ja ennast Tallinna linna elanikuks registreerima. Lisaks rikuks tegelikult Tallinnas mitteelav lapsevanem end Tallinna registreerides rahvastikuregistri seadust, mis kohustab tagama andmete õigsuse rahvastikuregistris," lausus Teder.

Tallinna volikogu esimees on õiguskantslerile saadetud vastuses toonud mitmeid põhjendusi laste erinevaks kohtlemiseks sünnitoetuse saamisel, kuid Tederi hinnangul ei ole need mõistlikud ega asjakohased.

Näiteks ei saa ebavõrdset kohtlemist tema sõnul õigustada argumendiga, et tegu on omavalitsuse makstava täiendava sotsiaaltoetusega, mille saamise tingimuste kehtestamine on volikogu pädevuses. Tederi sõnul on omavalitsusel õigus otsustada, kas, milliseid ja kui suuri täiendavaid sotsiaaltoetusi kehtestada, kuid samas ei saa omavalitsus seada nende saamisele meelevaldseid tingimusi ega kohelda võrreldavaid isikuid ilma põhjuseta ebavõrdselt. "Omavalitsus peab ka oma kaalutlusõigust teostades järgima põhiseadust ja arvestama isikute põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja teiste avaliku õiguse normide ja põhimõtetega," kinnitas ta.

Samuti pole Tederi sõnul asjakohane väide, et linn soovib toetada laste sündimist koos elavate vanemate perre. Tema sõnul ei nõua toetuste maksmise kord, et mõlemad vanemad elaksid koos samal aadressil, sest lapsega koos peab elama vaid toetust taotlev lapsevanem. "Sünnitoetust saab näiteks pere, kus ema elab lapsega üksi Mustamäel ja isa elab perest eraldi Lasnamäel, sest mõlemad vanemad elavad rahvastikuregistri andmetel Tallinnas, kuigi ei ela koos. Seega ei mõjuta asjaolu, kas vanemad elavad reaalselt lapsega koos või mitte, igal juhtumil sünnitoetuse saamist," lausus õiguskantsler.

Tema sõnul pole toetuse maksmise seadmine sõltuvusse sellest, kas ta sünnib ühe või kahe vanemaga perre, kooskõlas lapse huvide prioriteetsuse põhimõttega ega ole põhjendatud. Linna soov eelistada koos elavate vanemate peresse sündinud lapsi on tema hinnangul küsitav, arvestades ka seda, et ühe vanemaga pered kogevad sotsiaalministeeriumi tellimusel hiljuti tehtud uuringu kohaselt nii majandusliku, sotsiaalse kui ka psühholoogilise toimetuleku raskusi sagedamini kui kahe vanemaga perekonnad. "Lastele suunatud sotsiaaltoetuste eesmärk peaks olema just majanduslikult ja sotsiaalselt võrdsete arenguväljavaadete tagamine, mistõttu ei tohiks toetusest ilma jääda need lapsed, kes elavad koos ühe vanemaga," märkis Teder.

Õiguskantsleri sõnul tõi linnavolikogu esimees esile ka vajaduse tagada vastsündinud lapse mõlema vanema tulumaksu laekumine linnaeelarvesse. Samas pole Tederi hinnangul tegu proportsionaalse vahendiga, kuna sünnitoetusega toetatakse lapsi ja seega peavad esiplaanil olema lapse huvid, mis kaaluvad tema sõnul üles linna huvi tagada tulumaksu laekumine. "Tallinna linnavõimu eesmärk on survestada ka selle lapsevanema elukohta Tallinna registreerima, kes seni Tallinna registreeritud ei ole. Kuid sünnitoetusest ilmajätmisega nuheldakse hoopis last ja seda lapsevanemat, kes ennast koos lapsega Tallinna registreerinud on," ütles ta.

Kokkuvõttes ei ole Tederi hinnangul põhjust kohelda toetuse määramisel ja maksmisel erinevalt lapsi, kelle vanematest on ainult üks tema sünni hetkel ning aasta pärast sündi linna elanik, võrreldes nendega, kelle mõlemad vanemad elavad Tallinnas. "Ka juhul, kui võrreldavate gruppidena käsitleda mitte lapsi, vaid lapsevanemaid, nagu pakkus välja Tallinna linnavolikogu esimees, ei ole linnavolikogu määruse vaidlusalused sätted põhiseadusega kooskõlas," lisas õiguskantsler riigikohtule saadetud taotluses.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference