Kui võtta arvesse kõiki jõustamisnäitajaid, on Läti, Eesti, Luksemburg ja Leedu endiselt kõige edukamad ülevõtjad.
„Ühtne turg on meie majanduse uue kasvu mootor, kuid see saab töötada ainult siis, kui kõik riigid kohaldavad eeskirju nõuetekohaselt. Mul on hea meel, et liikmesriigid on teinud ELi õigusaktide siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel edusamme,” ütles Euroopa Komisjoni siseturu volinik Michel Barnier.
Direktiivide poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi õigusaktide õigeaegne ülevõtmine oluliseks eelduseks. Euroopa keskmine mahajäämus siseturu direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmisel suurenes 2011. aasta mais ja novembris (1,2%) ning on nüüd jälle 0,9%, st alla taseme, milles leppisid 2007. aastal kokku Euroopa riikide ja valitsuste juhid. Eestis on mahajäämus üks väiksemaid ehk 0,2%.
Tulemustabel näitab ka, et liikmesriikidel õnnestus vähendada ebakorrektselt ülevõetud direktiivide arvu. Siseriikliku õiguse vastavuse keskmine puudujääk oli kuue kuu eest 0,8%, kuid on tänaseks langenud 0,7%ni, lähenedes 2011. aasta aprillis ühtse turu aktis eesmärgiks seatud 0,5%-le. Eestis on see näitaja 0,6%.
Siiski on kasvanud nende direktiivide hulk, mille ülevõtmisel ületatavad liikmesriigid tähtaega kaks või rohkem aastat, samuti on pikenenud keskmine lisaperiood, mida on vaja olnud ELi direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks (7,9-lt kuult 9,1-le kuule).
ELi õiguse kohaldamisega seotud rikkumiste arv on võrreldes 2007. aastaga vähenenud 37% võrra, kuna kasutusele on võetud mehhanismid, mille abil lahendada ELi õiguse kohaldamata jätmise probleemid varases järgus. Kõige rohkem komisjoni algatatud rikkumismenetlusi on seotud Itaaliaga, kellele järgnevad Kreeka ja Belgia.
Avatud rikkumismenetlus kestab keskmiselt ühest aastast (Luksemburg) kolme aastani (Rootsi). Eestil kulub rikkumismenetluse lõpule viimiseks keskmiselt aasta ja kaheksa kuud.
Lisateave:http://ec.europa.eu/internal_market/score/index_en.htm
