Nimelt kavandatakse eelmainitud seadusega ulatuslikke muudatusi menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsioonis. Muudatuste tegemise on tinginud asjaolu, et tsiviilkohtumenetluses esinevate viivituste üheks peasüüdlaseks on menetlusdokumentide kättetoimetamise regulatsioon, mis ei ole piisavalt tõhus. Kuna aga kättetoimetamine mõjutab efektiivse, sh mõistliku aja jooksul toimuva õigusemõistmise saavutamist, on vajalik praegust kättetoimetamise regulatsiooni muuta.
Elektroonilise kättetoimetamise aktuaalsus
Muudatustega võetakse teiste lahenduste kõrval mh samme elektrooniline kättetoimetamise edendamiseks, mis on igati tervitatav ja kiiduväärt, kuna elektrooniline kättetoimetamine ei ole rahaliselt ega ajaliselt kulukas ning see aitab muuta kättetoimetamist efektiivsemaks.
Nüüdisaja globaliseeruvas ja infotehnoloogilises maailmas on elektrooniline kättetoimetamine muutunud väga aktuaalseks. Inimeste- ja ettevõtetevaheline elektrooniline suhtlemine ei piirdu enam üksnes e-kirjade saatmisega, vaid igapäevaellu on tunginud erinevad internetipõhised suhtlus- ja sotsiaalvõrgustikud. Sellest tulenevalt on mitmete riikide kohtud asunud seadusi infotehnoloogilise arengu valguses tõlgendama ja laiendanud elektroonilise kättetoimetamise võimalusi. Nii on nt Austraalia, Uus-Meremaa ja Inglismaa kohtud lubanud menetlusdokumente kätte toimetada Facebooki ja Twitteri vahendusel.
Kavandatavad muudatused
Planeeritavate muudatuste kohaselt võib kohus toimetada menetlusdokumendi kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi kaudu, edastades seal dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta teavituse:
- kohtule avaldatud elektronpostiaadressile ja telefoninumbrile;
- äriregistris registreeritud elektronpostiaadressile ja telefoninumbrile;
- rahvastikuregistris registreeritud elektronpostiaadressile ja telefoninumbrile;
- Eesti isikukoodi olemasolul elektronpostiaadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.;
- kohtu poolt avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbrile, elektronpostiaadressile, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletatavale kasutajakonto lehele või muule virtuaalsele suhtluskeskkonna lehele, millele edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini.
Sel moel loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata.
Kui saajal ei ole aga võimalik infosüsteemi kasutada, võib kohus toimetada saajale menetlusdokumendi elektrooniliselt kätte ka muul viisil. Nimetatud muu viisi üheks näiteks ongi isikule Facebookis dokumendi kättetoimetamine. Muul viisil kättetoimetamise puhul loetakse dokument saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Üldreeglina peaks elektrooniline kinnitus olema varustatud saatja digitaalallkirjaga, kuid kui on võimalik piisavalt usaldusväärselt tuvastada saatja isik, ei ole see oluline.
Muudatuste mõju
Loomulikult on võimalik dokumente ka edaspidi kätte toimetada nn tavapärastel meetoditel, nt posti ja faksi teel. Kuid senisest suuremate võimaluste loomine elektroonilise kättetoimetamise rakendamiseks aitab tõhustada kohtumenetlust, kuna elektrooniline kättetoimetamine on soodsam ja kiirem võrreldes nt posti teel kättetoimetamisega.
Kättetoimetamine ei ole midagi sellist, mida võib teostada üksnes ajal, mis saaja viibib kodus. Arvestades siia juurde asjaolu, et tänapäeval liiguvad inimesed palju ringi ja seetõttu ei pruugi neil olla kindlat elukohta, mis ei mõjuta aga kindla elektronposti aadressi olemasolu ega suhtlusportaali liikmeks olemist, siis omab elektrooniline kättetoimetamine olulist tähendust efektiivse õigusemõistmise saavutamisel.
Päeva lõpuks aga on kättetoimetamise puhul kõige olulisem, et dokumendi saajal oleks võimalik dokumendiga tutvuda. Seetõttu pole oluline, kas isik tutvub dokumendiga pärast postiljoni külaskäiku oma kodus või tutvub ta dokumendiga pärast suhtlusportaali külastamist. Samuti oma kodus. Või tööl. Või puhkusel. Või kus iganes ta parasjagu ei viibiks.
Mikk Põld,
jurist,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo
Avaldatud RUP.ee Profiblogis
