860x100 kriisi paasterongad
11.02.2020 Teisipäev

Riigikohus vangi ähvardusest. Kui tõsiseltvõetav peab olema ähvardus?

Kas iga ähvardus on ähvardus?
Kas iga ähvardus on ähvardus? Foto: Unsplash
Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas lahendis, et igasugust praalivat väljaütlemist või tegu ei saa tõlgendada ähvardamisena karistusseadustiku mõttes ning ähvardus peab tunduma üldjuhul  reaalne ja veenev ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Ähvarduse veenvuse hindamisel pole tähtis, kas süüdlasel oli tegelikult  kavatsus ähvardus ka täide viia, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima.

Riigikohtusse jõudnud kriminaalasjas ähvardas Tartu Vangla kinnipeetav ametikohustusi täitnud ja toidu jagamist korraldanud valvurit läbi kambriukse luugi kausi pähe kinni löömisega. Valvuri ütluste järgi tekitas kinnipeetava selline  lause temas hirmu ja ta kartis ähvarduse täideviimist.

Tartu Maakohus mõistis süüdistatava õigeks, põhjendades, et valvuril ei olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtu hinnangul võis kannatanu ennast tunda solvatuna, kuid objektiivsele kõrvalseisjale selline ähvardus hirmu ei tekitaks. Tartu Ringkonnakohus tunnistas süüdistatava aga süüdi ning karistas teda 6-kuulise vangistusega.

Riigikohtu kriminaalkolleegium hindas, kas süüdistuse sisuks olnud lauset saab tõlgendada ähvardamisena karistusseadustiku mõttes. Kriminaalkolleegium selgitas esmalt, et ähvarduse veenvuse hindamisel pole oluline, kas süüdlasel on ka tegelikult teo täideviimise kavatsus või võimalus. Ähvardaja peab looma pelgalt mulje tema tahtest sõltuva kahjuliku tagajärje saabumisest ning ähvardatu peab tundma ennast ohustatuna.

Samuti peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Nii ei saa üldarusaadavalt vaid praalivat või rahulolematust väljendavat väljaütlemist tõlgendada kriminaalkorras karistatava ähvardamisena, isegi kui see tekitab teises isikus hirmuaistingu.

Kolleegium selgitas veel, et näiteks sõnaliselt väljendatud ähvardus ei pea olema tingimata väljendatud räiges või ülbes vormis, vaid võib seisneda ka nii-öelda viisakas nentimises või mõista andmises. Ähvarduse tõsiseltvõetavuse hindamisel tuleb seetõttu võtta arvesse ka sellele eelnenud või kaasnenud asjaolusid kogumis. Konkreetses olulistikus ja moel öeldud lause polnud Riigikohtu hinnangul midagi sellist, mis saanuks niinimetatud tavaarusaama järgi tekitada kannatanus tõsiseltvõetavat hirmu tervisekahjustuse saabumise ees. Süüdistuses kirjeldatud valjuhäälse ja ärritunud kõneviisi puhul ei saa kõneleda kuriteost, vaid seda saab tõlgendada üksnes pahameele väljendamisena toidu jagamise viisi suhtes.

Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse täielikult ning lõpetas süüdistatava suhtes kriminaalmenetluse. Kolleegium lisas, et süüdistatava tegevus võib aga vastata väärteo, täpsemalt võimuesindaja solvamise tunnustele.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Vebinar ee 300x500 maire otsus 3 gif

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes