"Leiame, et praegune valimiskorraldus on optimaalne ja ei tekita
praktikas probleeme, mis häiriksid ühiskonna toimimist," kirjutavad
riigikohtu nõunikud vastuseks riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe
Väino Linde arupärimisele.
Valimiste toimumisel erinevatel aastatel on riigikohtu nõunike hinnangul
omad positiivsed küljed. "See võimaldab valimisdebattides rohkem
keskenduda konkreetsete valimistega seotud teemadele. Väheneb oht, et
kohalike valimiste puhul reklaamib erakond end riigitasandi
lahendustega," leiavad nõunikud.
Liiga palju valimisi ühel aastal võib nõunike hinnangul valijate jaoks
olla ka eemalepeletav kohustus ning vähendada valimisaktiivsust.
"Vabariigi presidendi valimiste toomine sellesse konteksti on üldse
põhjendamatu, sest nendele ei eelne avalikkusele suunatud
valimiskampaaniat."
Põhiseadust kui laiapõhjalise ühiskondliku arutelu tulemusel sündinud
õigusakti ei tohiks riigikohtu nõunike sõnul muuta kergekäeliselt ja
hetkeliste poliitiliste kaalutluste ajel. Põhiseaduse muutmiseks on vaja
kaalukaid põhjuseid.
Parlamendi põhiseaduskomisjon asub neljapäeval arutama suve hakul
esimese lugemise läbinud põhiseaduse muudatust, mis korraldab ümber
valimiste toimumisajad.
Reformierakonda, Isamaa ja Res Publica Liitu ning roheliste erakonda
kuuluva 53 saadiku algatatud eelnõu kohaselt nihkuvad 2027. aastast
ühele aastale märtsis toimuvad riigikogu ja oktoobris peetavad kohalikud
valimised ning 2029. aastast hakkavad ühel aastal toimuma ka juunis
peetavad Euroopa Parlamendi ning augustis-septembris aset leidvad
presidendi valimised.
Muudatuse kohaselt valitakse riigikogu ja president edaspidi alati
ajaks, mis on jäänud järgmiste korraliste valimisteni. Ka volikogud
valitakse volituste lühendamise või pikendamise korral ametisse
järgmiste korraliste valimisteni jäänud ajaks.
Erandina valitakse kohalikud volikogud aastatel 2017 ja 2020 ajutiselt
kaks korda järjest ametisse kolmeks ning president 2021. ja 2025. aastal
ajutiselt neljaks aastaks.
Põhiseadust on võimalik muuta kas rahvahääletusel, riigikogu kahe
järjestikuse koosseisu poolt või kiireloomuliselt ühes koosseisus.
Põhiseaduse kiirkorras muutmine nõuab vähemalt nelja viiendiku ehk 81
riigikogu liikme heakskiitu, samas kui kahes koosseisus on kummaski
tarvis vähemalt 51 saadiku toetust.
BNS
