Kolleegium märkis, et vaidlusalune keeld aitab ennekõike tagada ametiisikute näivat erapooletust. Samas laienes keeld ka hulgale juhtumitele, mille puhul isiku ametialased ülesanded ja äriühingu tegevus kuidagi ei kattu ning kus isikul pole seetõttu ka teoreetiliselt võimalik äriühingut soosivaid samme astuda, märkis riigikohus oma teates.
Korruptsiooniohtlikke suhteid on sellistes olukordades võimalik kohtu hinnangul vältida ka leebemate abinõudega, näiteks kohustus taotleda konkreetsel juhul äriühingu juhtorganisse kuulumiseks luba.
Samuti rõhutas riigikohus, et sõltumata vaidlusalusest keeldust kehtivad ametiisikute suhtes toimingupiirangud, näiteks ei või nad teha tehinguid iseendaga või enda juhitava äriühinguga.
Seetõttu leidis põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium, et äriühingute juhtorganitesse kuulumise keeld oli liialt ulatuslik, teatab BNS. Sellisel kujul rikkus keeld õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta.
Siiski möönis riigikohus, et riigikogu võib vajaduse korral sarnase tegevuspiirangu kehtestada kitsamalt teatud ametiisikute gruppide suhtes.
Kehtetuks tunnistatud korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 13 lõike 2 punkt 2 keelas riigiametnikel ja kohalike omavalitsuste ametnikel olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige. Punkt lubas ametnikul esindada üksnes riiki, kohaliku omavalitsust või avalik-õiguslikku juriidilist isikut selle osalusega äriühingus.
