Kohtuekspertiisiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse vastuvõtmist toetas neljapäeval kolmandal lugemisel 83 riigikogu liiget, kaks saadikut jäid erapooletuks. Lisaks kohtuekpertiisiseadusele muutis riigikogu ka kriminaalmenetluse seadustikku, vangistusseadust, väärteomenetluse seadustikku, politsei- ja piirivalve seadust, tsiviilkohtumenetluse seadust ning tervishoiuteenuste korraldamise seadust.
Muudatustega pannakse alus kohtuekspertiisi infosüsteemi loomiseks ning viiakse riikliku sõrmejälgede registri ja riikliku DNA registri regulatsioon kooskõlla kehtiva Eesti õigusega, samuti arvestatakse Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja nõudeid.
Seadus loob reeglistiku, millised andmed registritesse kantakse, kuidas andmeid töödeldakse ning millistel alustel ja mis tähtaegade jooksul toimub andmete registritest kustutamine. Samuti sätestab seadus registritele juurdepääsu tingimused.
Muudatuste kohaselt toimub andmete registrist kustutamine kahes etapis – andmed suletakse ja arhiveeritakse 40 aastat pärast andmete registrisse kandmist, seejärel säilitatakse andmeid arhiivis veel 35 aastat. Seaduse jõustumisel kustutatakse praegu registris olevad andmed üldjuhul 25 aasta möödumisel nende registrisse kandmisest. Seadus annab soovijatele võimaluse taotleda ka vabatahtlikult oma andmete registritesse kandmise, näiteks isikusamasuse tuvastamise eesmärgil.
Muudatuste järgi tuleb kuritegude avastamise ja ärahoidmise eesmärgil kanda sõrmejälgi ja DNA proove registritesse ka juhul, kui inimesed on kahtlustatavad, süüdistatavad või süüdimõistetud. Seadus näeb ette proovide võtmise sündmuskohalt ka kannatanult, tunnistajalt või muult isikult, kelle andmeid võrreldakse vaid konkreetse kriminaalmenetluse käigus sündmuskohalt võetud andmetega ning kustutatakse registrist niipea, kui see ei ole enam konkreetse kriminaalmenetluse käigus vajalik.
Lisaks uuendab ja ajakohastab seadus ekspertiiside hinnakirja. Mitmel juhul hakkab ekspertiisipõhise hinna asemel kehtima objektipõhine hind, mis võimaldab ekspertiisitasude arvestamist õiglasemalt ehk lähtuvalt tehtud töö mahust. Samuti kehtestatavad muudatused uused riiklikus ekspertiisiasutuses tehtavaid uuringuid ja kehtestatab neile hinnakirja. Samuti täpsustavad muudatused kohtupsühhiaatriaekspertiiside hinnakirja.
BNS
