17.08.2021 Teisipäev

Ravivigadest tingitud vaidlused on sagenenud

HUGO.legal jurist Merike Roosilehe sõnul on tänavu sagenenud inimeste pöördumised ravivigadega seoses. Roosileht selgitab ravivea olemust ning annab nõu, kuidas sellises olukorras käituda.

Kuidas ravivea korral käituda, selgitab jurist.
Kuidas ravivea korral käituda, selgitab jurist. Foto: pexels

Raviviga on haiguse ravimisel eksimine näiteks ravitaktikaga, ravimeetodiga või ravitegevuste ajastusega, mille tagajärjel inimese tervis muutub halvemaks ja tal tekib kahju. See toob kaasa õigusliku vastutuse.

HUGO.legal jurist Merike Roosilehe sõnul on tal sellel aastal olnud juba mitmeid kaasusi raviveaga seonduvalt. „ Eeskätt on juristi poole pöördumise põhjuseks olnud arsti poolt ettevaatamatusest või hooletusest patsiendile tervisekahjustusena tüsistuse tekitamine ravivea tõttu või vale ravitaktika ning patsiendi kaebuste alusel tegelike põhjuste välja selgitamata jätmine. Mitmel korral on avaldatud rahuolematust ka perearsti tegevusega seoses - klientide väitel ei suuna perearstid vajaliku abi saamiseks vastava eriarsti juurde või keelduvad tegemast täiendavaid uuringuid, et välja selgitada tervisehäire põhjused. Samuti on kurdetud selle üle, et arst on pannud vale diagnoosi, mis on edaspidi vajaliku eriarsti abi saamisel takistuseks. Peamiselt on siiski enamus juhtudel olnud tegemist ravivea tõttu tekkinud tervisekahjustusega,“ rääkis Roosileht.

Roosileht soovitab ravivea kahtluse korral pöörduda sotsiaalministeeriumi juures tegutseva tervishoiuteenuse arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni poole, kes tuvastab võimaliku ravivea ning seejärel on võimalik tervisekahju hüvitamise nõudega pöörduda kohtu poole.

Roosileht toob ühe viimase aja näite, kus võimaliku ravivea tõttu sai patsient eluaegsed tervisekahjustused, mida ei ole võimalik enam kõrvaldada.

Patsiendil eemaldati kõhuõõnest pahaloomuline kasvaja ning selle operatsiooni käigus vigastati kusejuhasid, mille tõttu tuli teha uus operatsioon ja paigaldati ka kunstkusepõis, kuid patsiendile seda ei öeldud ja ta sai kunstkusepõiest teada hiljem epikriisi lugedes. Selle võimaliku ravivea tõttu on patsiendil uriinipidamatus ja eluaegne valulik urineerimine. Raviteenuse osutaja väitel on tegemist tüsistusega ja pole tegemist tervisekahjuga, kuid patsient sellega ei nõustu ja soovib tervisekahju hüvitamist. Sama patsient vajas ka selja operatsiooni vedeliku eemaldamiseks ning pärast operatsiooni tekkisid tal seljas valud. Hiljem selgus, et valu põhjustas 4 cm pikkune operatsiooninõel, mis oli jäänud operatsiooni käigus kehasse ja tuli siis hiljem eemaldada.

Võlaõigusseadus § 771 alusel on patsiendi kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg viis aastat alates ajast, mil ta sai teada tervishoiuteenuse osutaja või arsti poolt kohustuse rikkumisest ja kahju tekkimisest.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!