Justiitsminister Kristen Michali sõnul on rahvusvahelise õigusabi maht viimase kümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, kui 2008. aastal vahendati 1998 taotlust, siis kolm aastat hiljem on see arv juba rohkem kui tuhande taotluse võrra suurem. „ Rahvusvahelise koostöö kasvu taga on ühelt poolt inimeste liikumine ühest riigist teise ning kindlasti ka nende teadlikkuse suurenemine. Kui kriminaalasjades suurenes aastaga taotluste arv 18%, siis tsiviilasjades koguni 36% ning selles valdkonnas annavadki suurima tõusu perekonna ja lastega seotud asjad, nagu näiteks elatise või laste tagasitoomise ja suhtlusõiguse tagamise menetlused,“ lausus minister.
„Kriminaalasjade kohtueelses menetluses on näiteks suurenenud prokuratuuride õigusabitaotluste arv nii Eesti poolt esitatud, kui ka Eestile esitatud taotluste osas. Samuti on suurenenud videokonverentsi teel tunnistajate ülekuulamise taotluste arv ning tõusuteel on ka loovutamismenetluste hulk, mis erineb teistest õigusabivaldkondadest eelisjärjekorra ja väga kiiret menetlemist vajavate juhtumite poolest,“ ütles Michal.
Tsiviilasjadest on justiitsministri sõnul põhiliselt suurenenud kohtuotsuste tunnustamiseks edastatud taotluste arv, millest põhilise osa moodustavad taotlused elatiseotsuste tunnustamiseks. „Lisaks on suurenenud ka juhtumite arv, kus üks vanem on lahkunud lapsega senisest elukohariigist teise lapsevanema teadmata ning siis taotleb lapsest ilma jäänud vanem tema tagasitoomist koju. Lisandunud on ka taotlused lapsega suhtlemise korra määramiseks erinevatest riikidest pärit lastevanemate vahel. Selliste taotluste kasvu taga on ilmselgelt inimeste teadlikkuse tõus, võimalustest oma õigusi rahvusvaheliselt kaitsta,“ sõnas Michal.
Eesti kohtud on viimase 11 aasta jooksul otsustanud välismaale tagasi saata vaid 3 last, kuigi kohtus on arutlusel olnud 23 taotlust. Nendest kolmest lapsest vaid ühe tagasiviimine on tänaseks realiseerunud, kuivõrd ühe puhul jõudsid lapsevanemad kohtuvälisele kompromissile, milles lepiti kokku lapse Eestis elamine ning teise lapse puhul on Euroopa Inimõiguste Kohus kuni oma lahendi tegemiseni keelanud ajutiselt lapse tagasiviimise.
Justiitsministeeriumi vahendusel toimus eelmisel aastal enim õigusabi alast suhtlust Venemaa, Soome ja Ukrainaga. Kõige rohkem taotlusi on Eesti saanud Venemaalt, samas kui ise on Eesti esitanud enim taotlusi Soomele. Näiteks on Soome saanud Eestilt enim elatisotsuste tunnustamise taotlusi, samuti on Soomele esitatud kõige rohkem taotlusi lapse tagasitoomiseks.
Justiitsministeerium
