Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi sõnul leidis komisjon üksmeelselt, et muutmata kujul seadust uuesti vastu võtta ei saa. „Riigikogul tuleb teha seadusesse presidendi seisukohti arvestades vajalikud muudatused, et viia seadus põhiseadusega kooskõlla ja tagada, et riigi usaldusväärsus ei saaks kahjustada,“ ütles ta.
Riigikogu peab otsustama, kas võtta presidendi välja kuulutamata jäetud seadus uuesti vastu või seda muuta
Riigikogu võttis valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse vastu 19. juunil. Seaduse eesmärk oli parandada rahapesu andmebüroo andmetöötluse funktsioone ja järelevalvet ning tugevdada finantssüsteemi kaitset.
Seadus nägi ette, et rahapesu andmebüroo andmekogu funktsioonidesse lülitatakse strateegilise analüüsi võimekus, et töödelda anonüümseid, kuid vajaduse korral tagasipööratavaid andmeid, viia läbi profiilianalüüse ning kasutada teksti- ja andmekaevet. Seaduse kohaselt teeb protsessi üle järelevalvet andmekaitse inspektsioon ning üks kord aastas esitab rahapesu andmebüroo oma ülesannete täitmise kohta riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ülevaate.
President jättis seaduse 3. juulil välja kuulutamata, sest tema hinnangul piirab see liialt informatsioonilise enesemääramise õigust ega ole seetõttu põhiseadusega kooskõlas. President märkis, et andmetöötluse läbipaistvust võib piirata kuritegude avastamiseks ja ennetamiseks, ent piirangud peavad olema sihipärased ega tohi sõltuda täielikult riigiameti otsusest. Ta pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab riigikogu täiskogu otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Enne seda peab riigikogule tagasi saadetud seaduse kohta seisukoha võtma ka rahanduskomisjon.
Seaduse uuesti arutamisel riigikogu täiskogus esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.
Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.
