Põhiseaduskomisjoni esimehe Ando Kivibergi sõnul otsustas komisjoni enamus teha täiskogule ettepaneku seadus uuesti vastu võtta samal kujul, nagu see juuni keskel vastu võeti.

„Riigikogu on suve hakul juba teinud seadusesse presidendi osutustest tulenevad muudatused ning uute muudatuste tegemist ei pidanud komisjoni enamus vajalikuks. Seadus lähtub praeguses julgeolekuolukorras väga olulisest eesmärgist, et usuorganisatsioone ei saaks vaenu või vägivalla õhutamiseks ära kasutada, ning meie hinnangul on seadusesse kirjutatud piirangud selged ja arusaadavad,“ ütles ta.

Rahvusvaheline olukord eeldab ettevaatlikku tempot

Komisjoni aseesimees Ants Frosch leidis, et seadusega edasi liikumine on paratamatu, kuid arvestades rahvusvahelist olukorda ja kohalike volikogude valimiste lähenemist, tuleks tempo maha võtta.

Riigikogu võttis valitsuse algatatud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse (570 UA) esimest korda vastu 9. aprillil. Seadusega soovitakse muu hulgas tagada, et Eestis tegutsevaid usuorganisatsioone ei saaks põhiseadusega tagatud usuvabaduse ja ühinemisvabaduse kattevarju all ära kasutada vaenulikuks mõjutustegevuseks, äärmuslike ideoloogiate levitamiseks või vägivalla õhutamiseks.

Seletuskirja kohaselt seisab Eesti usuvabaduse eest ja igaühel on vabadus valida, kas ja millist religiooni ta järgib, kuid usu-, veendumus- ja ühinemisvabaduse austamise kõrval peab riik arvestama ka väljakutsetega, mis ohustavad riigi julgeolekut ning ühiskonna turvalisust.

Seadus täpsustab, kes saab Eestis vaimulikuna teenida või kuuluda usulise ühenduse juhatusse. Samuti täpsustatakse nõudeid usulise ühenduse põhikirjale ja luuakse võimalus lahkuda kirikust, mille tegevus, põhikiri või juhatuse koosseis ei vasta kehtestatavatele nõuetele.

Selleks tuleb usulisel ühendusel vastu võtta uus põhikiri, misjärel on võimalik nõuetega kooskõlas olevad muudatused registrisse kanda ilma kiriku juhtorgani heakskiiduta, kuivõrd sellise heakskiidu saamine ei pruugi olla realistlik.

President peab muudatusi ebapiisavaks ja soovib uut arutelu

President jättis seaduse 24. aprillil välja kuulutamata, leides, et sellega loodav usuvabaduse ja ühinemisvabaduse piirang ei ole proportsionaalne. Riigikogu täiskogu otsustas 14. mail, et ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, vaid asub seda muutma.

Uuesti arutamise käigus tegigi riigikogu seadusesse mitu muudatust. Näiteks jäeti seadusest välja välisriigis asuvast märkimisväärse mõjuga isikust juhindumise keeld ning pikendati vajalike muudatuste tegemiseks üleminekuaega kahelt kuult kuuele kuule. Riigikogu võttis seaduse muudetud kujul vastu 18. juunil.

President jättis seaduse 3. juulil aga taas välja kuulutamata, leides, et riigikogu on seaduse teksti küll mõnevõrra muutnud, kuid mitte piisavalt. Tema hinnangul on see jätkuvalt vastuolus põhiseaduse kolme paragrahviga ning piirab ebaproportsionaalselt ühinemis- ja usuvabadust. Ta tegi parlamendile ettepaneku seadust uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.

Välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel peab riigikogu täiskogu otsustama, kas võtta seadus muutmata kujul uuesti vastu või asuda seda muutma. Enne seda peab riigikogule tagasi saadetud seaduse kohta seisukoha võtma ka õiguskomisjon.

Seaduse uuesti arutamisel riigikogu täiskogus esinevad ettekandega põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni esindaja, kellele iga saadik võib esitada ühe suulise küsimuse. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad, ning pärast läbirääkimiste lõppu pannakse hääletusele seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmine.

Kui riigikogu võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, peab president seaduse kas välja kuulutama või pöörduma riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada see põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui riigikogu ei võta seadust muutmata kujul uuesti vastu, määratakse seadusele muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ning selle edasine menetlemine jätkub üldises korras.