19.01.2012 Neljapäev

Osa koristuskampaaniatest jäänud prügist on muutunud pankrotivaraks

Viimsi vallas asuv hunnik asub erafirma AS Haab maal ja peaks kuuluma firma Utileek pankrotipessa. Tartu külje all Raadil vedelev hunnik kuulub aga firmale Reprohver, mille endine nimi on Utileek Lõuna.

Hinnangud selle kohta kui palju täpselt on kahes hunnikus koristuskampaania käigus koristatud prügi, on väga erinevad.

Inimesed vedasid 2008. aastal prügi kohalikesse kogumispunktidesse ja sealt viisid prügifirmad kogu kraami omakorda suurematesse kesksetesse hunnikutesse, teiste firmade seas ka osa keskkonnaministeeriumi hangetest võitnud Utileek ja Utileek Lõuna.

Ettevõtted hakkasid riigilt raha juurde nõudma, mida nad ei saanud. Praeguseks on mõlemad ettevõtted pankrotti läinud.

Utileek Lõuna pankrotihaldur Indrek Lepsoo hinnangul võis firmal lepingu järgi lisaraha nõudmiseks isegi õigus olla ning temagi vaidleb praegu keskkonnaministeeriumiga edasi.

Utileegi ajutiseks pankrotihalduriks määratud Urmas Ustav tegi selgeks, et rämpsuga tegelemine ei kata võlausaldajate nõudeid ja kohus otsustas lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu. Firma tõenäoliselt likvideeritakse, kuigi see on vaidlustatud.

Lepsoo otsib siiski veel võimalusi Raadi prügikuhila osalisekski müümiseks. Paraku on Raadi rämps praeguseks nii kaua ligunenud, et kõlbliku kraami on alles vähe.

"Lao andmetele tuginedes on seda üle 13 000 tonni. Juhatuse liikme antud võlgnikuvande kohaselt on need jäätmed väärt umbes 340 000 eurot," kommenteeris Lepsoo.

Kui mõlemad ettevõtted likvideeridakse, sis saavad kogu prügi omanikuks prügihunnikualuse maa omanikud - Viimsis AS Haab ning Tartumaal Tartu vald. Edasine sõltub keskkonnaministeeriumi heatahtlikkusest, kas ta läheb maaomanikele prügi koristamisel rahaliselt appi või mitte.

Ministeeriumi pressiesindaja kommenteeris lehele, et enne otsustamist oodatakse ära pankrotimenetluste ja kohtuvaidluste lõpp ning siis vaadatakse edasi.

Utileekide osanik Märt Hohensee väitis, et riik on jätnud oma kohustused täitmata ning lisas, et 60 protsendi jäätmete eest peaksid vastutama hoopis tootjad, mitte jäätmekäitleja.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255