Orkaani tõttu jäid ära ka paljud seltskonnaüritused. Näiteks
miljardärist riskifondi juht John Paulson koos abikaasaga pidi ära jätma
tuluõhtu vabariikliku presidendikandidaadi Mitt Romney kampaania heaks,
kirjutas The Wall Street Journal. Paulson sai kuulsaks 2007. aastal
kinnisvarasektori langusele panustamisega, tänu millele sai tema fond
kasumit 30 ning ta isiklikult peaaegu neli miljardit dollarit.
Mõlemad suured börsioperaatorid, NYSE Euronext ning Nasdaq OMX lubasid,
et kauplemine algab täna nagu tavaliselt, sest arvutikeskused asuvad
Manhattanist väljaspool.
Finantsturgudel toimunud sündmused olid samuti väga tormilised. Enim
kõneainet pakkuvaks teemaks kujunes Apple’i asutaja, hilisema päästja ja
tegevjuhi Steve Jobsi tagasiastumine oma ametikohalt. Milline saab
olema Jobsijärgne Apple? Kas ettevõtte uus tegevjuht Tim Cook, kes
ajutise juhina on seda tööd teinud ka varem tervelt kolmel korral,
suudab säilitada Apple’i maagia? On ju Steve Jobs geenius, kelles on
harmooniliselt ühendatud tehnokraat, kunstnik ja äratundja, mida
tarbijad soovivad.
Apple’i aktsionärina ei arva ma, et saabunud on lõpu algus, nagu ütles
telekanalile JMP Securities analüütik Alex Gauna. Apple’i konveier on
ette teada vähemalt kaheks-kolmeks, mõne arvates koguni viieks aastaks.
Nagu teada, pole tegemist Steve Jobsi esimese äraminekuga. 1984. aastal
löödi ta oma ettevõttest minema, aga kutsuti tosinkond aastat hiljem,
kui Apple oli pankroti äärel, taas tagasi. Just see, et Apple on juba
läbi teinud väga sügava kriisi, paneb mind uskuma, et sellest on õpitud
ning tulevikuriske arvesse võetud.
Ajakiri Fortune kirjutas kevadel, et Steve Jobs on Apple juhtkonda ilma
eneseta hakkama saamiseks juba mitu aastat ette valmistanud palgates
selleks personalijuht Joel Podolny, kes varem töötas Yale’i ülikooli
juhtimiskoolis.
Kolm aastat tagasi, 2008. aasta sügisel, pöördusid mitmed raskusesse
sattunud pangad ja muud ettevõtted legendaarse investori Warren Buffetti
poole abipalvega, et ettevõtete kapitaliseeritust parandada. Goldman
Sachs sai Buffetti juhitud Berkshire Hathaway’lt viie miljardi dollari
suuruse rahasüsti, General Electric kolm miljardit, Swisss Re 2,6
miljardi dollari suuruse laenu, Harley Davidson 300 miljonit dollarit.
Eelmisel nädalal sai Buffettilt viis miljardit dollarit varade mahult
suurim pank USAs, Bank of America. Bank of America aktsia oli viimastel
nädalatel sattunud tugeva surve alla kahtlustuste tõtt, et panga
finantsseis on kehv. Kuuldavasti müüs panga aktsiaid massiivselt John
Paulson. Buffetti rahasüst lennutas aktsia 9,4%.
Kõige oodatum sündmus, Wyomingi osariigis Jackson Hole’is toimunud
keskpankurite ja analüütikute seminar, kus pidas ettekande
Föderaalreservi president Ben Barnanke, valmistas mõningast pettumust.
Turud ootasid Bernankeilt selget sõnumit keskpanga tegevuse kohta, mida
aga ei tulnud. Tuli ainult vihje, et midagi kavatsetakse siiski teha.
Nüüd jääb oodata järgmised kolm nädalat, kui toimub Föderaalreservi
nõukogu koosolek, mis seekord toimub kahepäevasena.
Tõnis Oja,
www.investmentor.ee
