12.05.2011 Neljapäev

Õiguskantsler sooviks näha kriitikat ka riigikohtu otsuste suhtes

Tederi sõnul on Eestis välja kujunenud seisukoht, et kohtuotsuseid reeglina ei kritiseerita, eriti kui on tegu kõrgeima astme kohtu otsusega. "Sellise tava kujunemine on igati tervitatav - kohus on omandanud ka sisuliselt sõltumatu otsustaja rolli ühiskonnas," ütles ta neljapäeval Tartus toimuval kohtunike foorumil esinedes ja avaldas samas arvamust, et seda tava on aeg muuta.

Kui võrrelda kohtuvõimu kõrgeima poliitilise võimu ehk parlamendiga, siis parlamenti, tema liikmeid, nende tegevust ja vastuvõetud seadusi kritiseeritakse tema sõnul nii põhjusega kui põhjuseta. "See on loomulik ning demokraatlik süsteem sellest kokku ei lange ja seaduste kritiseerimine ei tähenda, et kritiseeritavat seadust ei täideta. Sama ei kehti aga kõrgeima astme kohtulahendite kohta. Ühiskonnale on see kriitikavaba tsoon," ütles Teder, kelle sõnul on Eestis seega veel arenguruumi, kui lähtuda sellest, et avatud demokraatlikus ühiskonnas analüüsi- ja kriitikavabu tsoone ei ole.

Tederi sõnul on kohus nii õiguslik kui ka reaalne võim ning võim ei saa ega tohi olla vaikuse ja saladuse tsoonis. Riigivõim peab olema tema kinnitusel mitte ainult läbipaistev, vaid ka võimeline oma tegevust selgitama ja põhjendama, miks võeti vastu mingi otsus.

"Olen seisukohal, et on hea, et ligikaudu 18 aastat on kohtulahendeid, eriti viimase astme omi võetud kui lõplikku tõde. Riikluse ehitamisel on vajalik, et oleks koht, kus vaidlused lõpevad. Käesolevaks ajaks on meie kohtusüsteemi areng jõudnud sinnamaani, et peaks seda kriitikavaba tsooni ettevaatlikult vähendama, õhendama," ütles õiguskantsler ja lisas, et tema hinnangul aitaks selline diskussioon inimestel paremini mõista ka kõrgema kohtuvõimu olemust.

BNS


Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference