Õiguskantsleri eelistähelepanu all olid 2011. aastal mitmed uued ja kaalukad teemad nagu Eesti tegevus raskustes Euroopa riikide abistamisel, tarbijate kaitse elektrituru avanemisel, ebapiisav juurdepääs kohtule ja liiga kõrged riigilõivud, inimeste põhiõiguste kaitse jälitustegevuses, lasteombudsmani töö käivitamine ja laste õigused ning palju muud aastaülevaates kajastuvat.
Eesti osalus raskustes Euroopa riikide abistamisel tõi õiguskantsleri 2011. aasta töölauale kaalukaid probleeme. Seoses Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) võlakohustustele garantiide andmise otsuse eelnõuga pöördus õiguskantsler Riigikogu rahanduskomisjoni poole, kuna eelnõu ei taganud piisaval määral Riigikogu kontrolli Eesti riigi garantiikohustuse suurenemise üle. Õiguskantsler leidis, et Riigikogul peab olema reaalne võimalus mõjutada EFSF-i kaudu euroala liikmesriigile antava finantsabi tingimusi. Riigikogu kontrolli tagamiseks peab Riigikogu väljendama oma seisukohta EFSF toetusprogrammide tingimuste kohta täiskogul vastuvõetud otsusega. Ainult selle õigusaktiga saab anda Vabariigi Valitsusele siduvaid suuniseid finantsabilepingu sõlmimise protsessis ning täita seeläbi tõhusat parlamentaarset kontrolli, sh takistada täitevvõimu tegevust, mis ei ole vastavuses Riigikogu seisukohtadega. Täiskogul vastuvõetava otsuse avalik arutelu tagab ka EFSF-s osalemise legitiimsuse. „Rahvast tuleb informeerida Eesti riigi võetavatest kohustustest ning sellest, et garantiikohustuste realiseerimisel võib olla vajalik piirata Eesti riigieelarve kulusid. Avaliku parlamentaarse debatiga antakse rahvale, kes on kõrgeim riigivõimu kandja, teavet riigi vara kasutamise kohta,“ selgitab õiguskantsler aastaülevaates. „Siin näitas parlament seadusandjana konstruktiivsust ja otsustavust,“ tunnustab Indrek Teder Riigikogu, kes peale õiguskantsleri pöördumist tegi viidatud eelnõus olulised muudatused. Kehtestatud parlamentaarset kontrollimehhanismi rakendati veebruaris 2012 Kreekale abi andmise puhul. „Pean vajalikuks ka edaspidi jälgida, kuidas Eesti osaleb euroala stabiilsuse tagamises“, rõhutab Indrek Teder. „Põhiseadus ei keela Eestil põhimõtteliselt võtta Euroopa stabiilsuse tagamiseks varalisi kohustusi, kuid nende võtmisel peab järgima erinevaid põhiseaduslikke põhimõtteid, näiteks parlamentaarset demokraatiat, ning kindlustama Riigikogule põhiseaduses sätestatud eelarvepädevuse“.
Jätkuv tähelepanu euroala stabiilsuse tagamise abinõudele on õiguskantsleri hinnangul vajalik ka seetõttu, et kasutusele võetakse järjest uusi meetmeid. Seda näitas ka Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) loomine ning ESM-i otsustusmehhanismide tõhustamine selle asutamislepingu täiendamisega. Õiguskantsler esitas Riigikohtule taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ESM-i täiendatud lepingu nn kiirmenetlus, mis võimaldab finantsabi andmise otsuseid vastu võtta kvalifitseeritud 85%-lise häälteenamusega. Õiguskantsleri olulisim etteheide on siin taas Riigikogu kontrolli aspekt: kiirmenetlus õõnestab Riigikogu kontrolli ESM-i laenukohustuste arengu üle, mida lõppastmes tagab rohkem kui 1 miljardi euroga ka Eesti. Tegemist on põhiseadusliku probleemiga, mida ei saa kõrvaldada ESM asutamislepingu rakendamiseks vastuvõetavate riigisiseste õigustaktidega. „ Sõltumata Riigikohtu otsusest kavatsen jälgida, kuidas ESM asutamislepingut – kas siis muutmata või muudetud kujul – Eestis rakendatakse ning kas seejuures on tagatud Riigikogu kui rahva esindaja kaasatus piisaval määral“, kirjutab Indrek Teder aastaülevaates.
Ülevaateaastal käsitles õiguskantsler igaühe jaoks elulise teemana üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamist, võttes teravdatud tähelepanu alla elektri ja maagaasi hinna. Näiteks analüüsis õiguskantsler maagaasiseaduse osa, mis praktikas võimaldas maagaasi müüjal küsida kalendriaasta möödumisel tarbijatelt lisaks juba tasutud müügihinnale raha juurde, kui kalendriaastal müüdud gaasi kaalutud keskmine hind oli väiksem sama perioodi gaasi kaalutud keskmisest sisseostuhinnast, millele oli lisatud müügimarginaal. Sellise tagantjärele tasaarveldamise korral ei saa tarbijad aru, milline on nende jaoks maagaasi lõplik hind. Nüüd Riigikogu menetluses olevas maagaasiseaduse eelnõus on küll ette nähtud maagaasi hinna tasaarveldamise võimalus, kuid seda üksnes tarbijale soodsas suunas ja juhul kui maagaasi müüja peab tarbijatele osa tasutud rahast tagasi maksma. Selline muudatus välistaks võimaluse, et maagaasi müüja saaks kalendriaasta lõppedes küsida tarbijatelt tasaarvelduse käigus juurdemaksu, kui tarbija on eelnevalt tasunud talle teatatud müügihinna.
Õiguskantsler asus 2011. aastal omaalgatuslikult uurima elektrihinna kujunemist, sest Eesti elektriturg avaneb täielikult 01.01.2013 ja sellest hetkest peavad kõik elektri tarbijad, sh kodutarbijad, ostma elektrit vabaturu hindadega. Selles menetluses analüüsib õiguskantsler kõiki elektri hinna komponente. „Pööran erilist tähelepanu n-ö kaitsetutele tarbijatele, kellele võib elektri kättesaadavus olla majanduslikel põhjustel raskendatud,“ rõhutab Indrek Teder aastaülevaates. Menetluse üks eesmärk ongi välja selgitada, kas õigusaktides on ette nähtud piisavalt abinõusid, mis tagaksid avatud elektriturul elektrienergia kättesaadavuse kõigile tarbijatele, sh kaitsetutele tarbijatele. Elektrihinna kujunemine ja tarbijate kaitsega seonduvad küsimused on üks eelisvaldkond Indrek Tederi töös ka 2012. aastal.
Kohtule juurdepääs ja liiga kõrged riigilõivud. Ülevaateaastal andis õiguskantsler kuuel korral Riigikohtule arvamuse, milles hindas konkreetsete riigilõivude suurust ning menetlusabi saamise võimalusi, ning analüüsis riigilõivude teemat põhjalikult. „Liiga kõrgete riigilõivude tõttu ei ole juurdepääs õigusemõistmisele igaühele piisavalt kättesaadav,“ märkis õiguskantsler ettekandega Riigikogu poole pöördudes. Praegu on riigilõive alandav eelnõu Riigikogu menetluses .
Kohtute tegevuse puhul ei sekku õiguskantsler kohtu sisulistesse otsustustesse ega menetle avaldusi, kus ei olda rahul kohtuotsusega, kuid õiguskantsler saab algatada distsiplinaarmenetluse kohtuniku vastu, kui ilmneb kohtuniku süüline ametikohustuste täitmata jätmine, mittekohane täitmine või vääritu tegu. 2011. aastal oli kohtute tegevust puuduvaid menetlusi üldse kokku 208. Õiguskantsler algatas 25 sisulist uurimist kohtuniku tegevuse kontrollimiseks ning 8 menetlust kohtu muu tegevusega seonduvalt. Üks kohtuniku peale esitatud avalduse menetlus lõppes distsiplinaarsüüdistuse esitamisega kohtuniku vastu, see puudutas kriminaalasjas kohtuotsuse kuulutamisega viivitamist: kohtunik jättis süüliselt oma ametikohustused täitmata, kui kuulutas kohtuotsuse välja ca kolm kuud seadusega sätestatud tähtajast hiljem. Seaduses sätestatud tähtaja mittejärgimine tõi kaasa avaldaja põhiõiguste rikkumise. Riigikohtu distsiplinaarkolleegium nõustus õiguskantsleriga ning tunnistas Harju Maakohtu kohtuniku distsiplinaarkorras süüdi ametikohustuste mittenõuetekohases täitmises.
Õiguskantsler edastas 2011. aastal kohtutele kolm soovitust:
- järgida mõistliku menetlusaja põhimõtet,
- suhelda menetlusosalistega viisakalt ja õigusi arusaadavalt selgitades,
- arvestada inimeste õigusi e-kirjaga saadetud pöördumiste menetlemisel.
Kolmel korral kõrvaldati rikkumine õiguskantsleri menetluse kestel. Õiguskantslerile kohtuniku või kohtu muu tegevuse peale esitatud kaebustes toodi esile ka näiteks järgmisi probleeme: kohtuistungi protokollis on kajastatud asjaolusid ebatäpselt; kohtuistungi aeg on määratud ajale, mil kohtunik on läinud pensionile; kohtuistung on jäetud edasi lükkamata olukorras, kus praamiliiklus ei toiminud ilmastikuolude tõttu korrapäraselt; kohtunik või kohtuametnik on menetlusosalistega ebaviisakalt suhelnud või jätnud järelepärimistele vastamata jm. Avaldusi esitati nii halduskohtute, maakohtute kui ka ringkonnakohtute tegevuse peale.
Kontroll jälitustegevusest teatamise üle. Õiguskantsler analüüsis 2011. aastal isiku teavitamist tema suhtes tehtavast jälitustoimingust. Õiguskantsler leidis, et kriminaalmenetluse seadustik ja jälitustegevuse seadus on vastuolus põhiseadusega, sest ei näe ette süsteemset ja tõhusat järelevalvet jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ning võimaldavad teavitamise edasilükkamise tulemusel jätta isiku jälitustoimingust üldse teavitamata . Õiguskantsler pöördus seaduste põhiseadusega kooskõlla viimise ettepanekuga Riigikogu poole. „ Jälitustoimingud kujutavad endast inimese eest varjatud avaliku võimu tegevust, mistõttu ei saa inimene enda õiguste kaitseks kohtusse pöörduda enne kui ta on jälitustoimingust teadlik. Seadus annab küll alused, mille puhul võib jälitustoimingust teavitamise edasi lükata. Kuid ajal, mil inimene ei ole jälitustoimingutest teadlik, peab jälitustoimingute seaduslikkust kontrollima tema eest riik,“ selgitab Indrek Teder. Õiguskantsler tuvastas, et prokuratuuri kontroll jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle pärast kriminaalmenetluse lõppu on pisteline, puudub väljakujunenud kohtupraktika jälitustegevusest teavitamiskohustuse täitmise kohta, Riigikogu erikomisjon ei ole jälitustoimingust teavitamise ja teavitamise edasilükkamise järelevalvega tegelenud, samuti puudub muu sõltumatu kontroll teavitamiskohustuse täitmise ja teavitamise edasilükkamise üle. „ Kokkuvõttes ei ole piisavalt maandatud riigivõimu omavoli oht üksikjuhtudel“, hindab Teder . Praegune järelevalvekorraldus jälitustoimingust teavitamise edasilükkamise üle ei ole sõltumatu (teavitamise edasilükkamise otsustab jälitustoimingu teinud täitevvõim ise ), tõhus ega süsteemne. Parema kontrolli loomiseks saaks teavitamise edasilükkamise siduda näiteks kohtult loa küsimise nõudega või näha ette täiendavaid piiranguid selliste jälitustoimingutega saadud andmete töötlemisele. Riigikogu nõustus õiguskantsleri ettepanekuga ja praegu on menetluses põhiseadusvastuolu kõrvaldav eelnõu, milles täpsustatakse muu hulgas jälitustoimingust teatamise korda ja muudetakse teatamata jätmise aluseid.
Laste õiguste kaitse. 2011. aastal täitis õiguskantsler esimest aastat lasteombudsmani ülesandeid. Õiguskantsler viis läbi kokku 82 laste õigusi puudutavat menetlust. Neist 34 olid sisulised juriidilised menetlused ning 48 menetluses andis õiguskantsler avaldajale selgitusi lasteombudsmani pädevusest ning nõu, kuidas lapse õigusi paremini kaitsta. Lapsed ise pöördusid ülevaateaastal oma õiguste kaitseks õiguskantsleri poole kokku kolmel korral koolis ebavõrdse kohtlemise ja kodukorra rakendamise küsimustes. Ülejäänud juhtudel olid pöördujad lapsevanemad või muud lapse seaduslikud esindajad.
Lapsi puudutavate õigusaktide põhiseaduspärasuse kontrollimisel analüüsis õiguskantsler näiteks Tallinna linna ja Saue valla elukohajärgse kooli määramist reguleerivate õigusaktide põhiseaduspärasust, tuvastades mõlemal juhul vastuolu põhiseadusega.
Avaliku võimu ja asutuste tegevuse kontrollimisel analüüsis õiguskantsler uue teemana asenduskodudes viibivate laste kasuks elatise sissenõudmise ning laste vara valitsemise ja kasutamise praktikat. Õiguskantsler tuvastas mitmeid rikkumisi. Mitu valla- ja linnavalitsust ei olnud nõudnud nende eestkostel olevate asenduskodulaste nimel sisse elatist lapse vanemalt ega vanavanemalt, nagu perekonnaseadus seda ette näeb. Mitu valla- ja linnavalitsust ei olnud astunud samme, et muuta lapse elatise suurust pärast seda, kui elatise määramise aluseks olevad asjaolud olid muutunud. Mõni valla- või linnavalitsus oli nende eestkostel oleva lapse raha, sh talle määratud elatise, paigutanud seadusvastaselt asenduskodu pangakontole. Mõnele asenduskodus viibivale lapsele määratud elatist kasutati kõikide asenduskoduteenust saavate laste tarbeks või asenduskodu üldkulude katmiseks. Kuna enamik asenduskodus viibivatest lastest on kohalike omavalitsuste eestkostetavad, pöördus õiguskantsler kõigi Eesti valla- ja linnavalitsuste poole ringkirjaga, et juhtida tähelepanu rikkumistele ning selgitada lapsele elatise nõudmist, vara valitsemist ja kasutamist reguleerivaid õigusnorme.
Sotsiaalvaldkonnas õiguskantsleri hinnangul 2011. aastal suuremaid muutusi aset ei leidnud. Sotsiaalhoolekande valdkonnas on jätkuvalt selgusetu, mis on sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud sotsiaalteenuste sisu ja millistel tingimustel neid teenuseid osutada tuleb. Muu hulgas jättis seadusandja reguleerimata õiguskantsleri 2010. a ettekandes tõstatatud peavarjuta isikutele ajutise peavarju andmise ning varjupaigateenuse sisu ja selle osutamise tingimused.
Paljud õiguskantsleri sotsiaalvaldkonna menetlused puudutasid võrdset kohtlemist. Õiguskantsler analüüsis võrdsuspõhiõiguse valguses näiteks töötuskindlustushüvitise saamise õiguse tekkimist: paljud eelkõige nn sotsiaalsetel töökohtadel töötanud isikud olid jäetud töötuskindlustushüvitisest ilma põhjusel, et tööandja maksis neile mitme kuu töötasu välja ühes kuus. Õiguskantsler leidis, et töötuskindlustuse seadus on vastuolus üldise võrdsuspõhiõigusega, kuna kohtleb töötuskindlustusstaaži arvutamisel erinevalt isikuid, kellele tööandja on töötasu maksnud igal kuul, ja isikuid, kellele on tööandja ühes kuus maksnud välja töötasu mitme kuu eest.
oiguskantsler.ee
