Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul analüüsiti intellektuaalse omandi õigust eelkõige seetõttu, et kiiresti muutuvas majanduskeskkonnas ning teadmistepõhises ühiskonnas on antud õigusharu väga oluliseks muutunud.

„Intellektuaalse omandi õigus on äärmiselt tähtis ka Euroopa Liidu ühtse siseturu tõrgeteta toimimiseks, seda eelkõige seoses Euroopa patendiga või piiriülese online-kaubandusega,“ ütles Niklus.

Justiitsministeeriumi poolt tellitud analüüsi peamiseks eesmärgiks on vastata küsimusele, kas intellektuaalse omandi valdkonnas on erinevate seaduste ühtlustamine ehk kodifitseerimine üldse võimalik ja praktiliselt vajalik.

„Intellektuaalse omandi liike on väga mitmeid ning need kõik vajavad ka erinevat kaitset. Näiteks autoriõigusega kaitstakse originaalset väljendusviisi, patendiga kasulikku tehnilist lahendust, tööstusdisainilahendusega toote väliskuju, kaubamärgiga eristusvõimelisust ja seost kauba päritoluga,“ selgitas Niklus.

Ta lisas, et intellektuaalse omandi õiguse analüüsi teostamisel käsitleti kõiki antud valdkonna õigusakte Eestis ja kaardistati erinevate seaduste erisused ning sarnasused, et leida ühised normid, mis kehtivad kõigi eriseaduste suhtes ja mis võiksid tulevikus moodustada selle valdkonna üldosa seadustiku.

„Analüüsile tuginedes võib öelda, et intellektuaalse omandi õiguse kodifitseerimine on põhimõtteliselt võimalik,“ sõnas Niklus. „Keerulisem on aga vastata küsimusele, kuidas selline õiguse ühtlustamine läbi viia, st kuidas teha nii, et inimesed saaksid sellest kõige suuremat kasu.“

„Seetõttu palume nüüd asjaomastel asutustel ning organisatsioonidel anda oma hinnang sellele, kuidas võiks toimuda intellektuaalse omandi alaste erinevate õigusaktide sisuline ühtlustamine ja lihtsustamine. Näiteks kas see peaks hõlmama kohe kogu valdkonda või toimuma etapiviisiliselt,“ ütles Niklus.

Analüüs edastati arvamuse avaldamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kultuuriministeeriumile, põllumajandusministeeriumile, maa- ning ringkonnakohtutele, Riigikohtule, Tartu Ülikoolile, Eesti Advokatuurile,  Patendiametile, Patendivolinike Seltsile, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, Eesti Autorite Ühingule ning teavitus saadeti ka erinevatele advokaadibüroodele. Tagasisidet oodatakse kõigilt, kes selle teema vastu huvi tunnevad, hiljemalt 6. veebruariks.

„Koostööpartnerite arvamus on meile väga oluline, et langetada otsus, kuidas intellektuaalse omandi õiguse süstemaatilise ülevaatamise ja kodifitseerimisega edasi töötada,“ rõhutas Niklus.

Analüüsiga „Intellektuaalse omandi õiguse kodifitseerimine: üldosa võimalikkusest“ saab tutvuda siin .

Justiitsministeerium