15.11.2010 Esmaspäev

Millele tuleb pöörata tähelepanu lepingute sõlmimisel

Mis on leping?

Võlasuhete tekkimise peamiseks aluseks on lepingud. Lepingud, millest tekivad võlasuhted, nimetatakse võlaõiguslikeks lepinguteks. Lisaks võlaõiguslikele lepingutele tuntakse muu hulgas ka perekonna-, pärimis- ja asjaõiguslikke lepinguid.
Lepingu sõlmimisel on oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Tahteavaldus võib olla väljendatud otseselt (sõnas või kirjas) või ka kaudselt (nt teos, millest võib järeldada lepingu sõlmimise tahet – nt tellimuse täitma asumine). Praktikas on levinud arvamus, et leping on sõlmitud, kui asjakohane paber on allkirjastatud. Sageli unustatakse, et lepingut on võimalik sõlmida ka sidevahendite abil aktseptide vahetamise teel ja selline leping on samuti pooltele siduv ja kohustusi loov. Seaduses ettenähtud juhul või poolte kokkuleppel võidakse lugeda tahteavalduseks ka vaikimist.

Lepingu sõlmimine toimub tavaliselt sõlmimisettepaneku (ofert) tegemisega ja selle vastuvõtmisega (aktsept). Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata. Vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust, mille sisu peab olema piisavalt määratletud, mis võivad olla tehtud samal ajal või erinevatel hetkedel. Tahteavaldust ei loeta tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus.

Marika Jaanson,
vandeadvokaat
Lepik & Luhaäär LAWIN


Täpsemalt: Raamatupidamisuudised N7 (126) 2010 (Osta) (Telli)

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference