Ligi pool Eesti maksuvõlgadest on vaid tuhande ärimehe tekitatud. Justiitsministeerium peab plaani kehtestada neile ärikeeld. Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus väidab, et on palju isikuid, kes suhtuvad vastutustundetult oma juhatuse liikme kohustustesse.

Eesti Päevaleht kirjutab, et maksupetised lähevad Eesti riigile väga kulukaks: oktoobri alguse seisuga olid maksudest kõrvale hiilijad riigile võlgu 358,5 miljonit eurot. Kujundlikult võttes: selle raha eest oleks nii arstid kui ka õpetajad saanud ilma streikimata ja mitmeks aastaks kogu palgatõusu, mida nad palusid. Oleks ülegi jäänud.

Maksuameti plaani kohaselt võiks ettevõtluskeeld tabada inimest, kes on seotud vähemalt kolme äriühinguga ja tekitanud igaühele vähemalt 5000 eurot maksuvõlga.Justiitsministeeriumis töötataksegi praegu välja kava, kuidas täpselt maksupetiseid ettevõtlusest eemaldada. Peamine valupunkt on ettevõtted, kus pettus algab juba juurtest: omanik paneb juhatuse liikmeteks variisikud, kellel pole ettevõtte tegevusega midagi pistmist, neil pole ka (ametlikku) vara. Kui ettevõtte tegevus hakkab kiiva kiskuma ja võlad kuhjuvad, asutatakse uus äriühing, mille puhul varade üleminekut tõestada on keerukas. Kui lõpuks pankrotiavalduse esitamiseni jõutakse, on viimane vararaas ettevõttest välja kanditud ja võlausaldajatele (ja maksurahast ilma jäänud riigile) jäävad vaid pikk nina ja tühjad pihud. Skeemi autor aga tegutseb juba järgmises ettevõttes, kus hakkab kogunema järgmine võlakuhi

„Ärikeeld ja ettevõtluskeeld on praegu Eesti seadusandluses olemas ja see, mida meie teha plaanime, ei ole samastatav ettevõtluskeeluga,” selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. Ärikeeld on sätestatud pankrotiseadusega ja keelab pankrotimenetluse ajal või järel olla juhatuse või nõukogu liige. Ettevõtluskeelu sätestab karistusseadustik ja see on teatud majanduskuritegude eest sätestatav lisakaristus.

Praegu justiitsministeeriumis välja töötataval tõkendil on märksa laiem kasutusvõimalus ja see aitaks räpaste ärimaneeridega ettevõtjad mõneks ajaks tegutsemisvõimetuks muuta. „Ühiskonnas on probleem selles, et on palju isikuid, kes suhtuvad vastutustundetult oma juhatuse liikmete kohustustesse – näiteks ei esita õigeaegselt pankrotiavaldust –, ja selle tagajärel satub äriühing nii rasketesse olukordadesse, et isegi pankrotimenetlust pole võimalik läbi viia. See aga mõjutab väga valusalt võlausaldajaid, sest siis peavad ju nemad menetluse kinni maksma. Samas võlausaldajail endil ei pruugi seda raha olla ja asi jääb uurimata,” selgitas Niklus.

Kõige süngem on see, et ligi pool röögatust võlasummast on riigi mastaabis võttes vaid käputäie musta südametunnistusega ärimeeste tekitatud. „Hakkasime selle aasta alguses vaatama, et võlgade taga on ju inimesed. Meid ennastki üllatas, et nägime umbes tuhande inimese puhul süsteemset tegevust. Nad olid osalenud ettevõtete juhtorganites ja neist oli maha jäänud vähemalt 5000 eurot maksuvõlga. See pole selline väike maamaksuvõlg, see on tahtliku tegevuse tagajärjel tekkinud võlg,” ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.

Kokkuvõttes: umbes tuhat ärimeest kokku umbes 2800 ettevõttes on riigile praegu võlgu ligi 144 miljonit eurot. Mäletate, kuidas õpetajad oma palgatõusu eest võitlesid ja kuidas riigieelarvest eraldati selleks lõpuks vaid 7,5 miljonit eurot? Üksnes tuhande maksupetise kõrvaletõstetud raha eest saaks kõigile Eesti õpetajatele ligi 20 aastat lisaraha maksta.

Maksuamet nendib, et praegune süsteem ei võimalda maksupettureid takistada ja vaja on karmimaid lahendusi. „Kogu aeg räägitakse, et Eestis on lihtne ettevõtet alustada, aga ettevõtlust ei alustata iga kord vaid heade kavatsustega, vahel püütakse leida momenti, kus saab tekitada maksuvõla,” rääkis Helm. „Seega on selge, et praeguse praktikaga seda tegevust peatada ei saa. Ettevõtte lihtsale alustamisele vastukaaluks peab tulema see, et pettureid saaks ka lihtsalt eemal hoida. Siit tulebki meie ettepanek ettevõtlustõkendiks, mis puudutaks nii võlas ettevõtete omanikke kui juhtorganite liikmed, kel on juriidiline õigus teha tehinguid, mille tagajärjel võib maksuvõlg tekkida.”