07.01.2019 Esmaspäev

Majandustegevuse toimumist tuleb tõendada

Martina Proosa, jurist.
Martina Proosa, jurist.

Juunikuu kohtulahenditest saame teada, et firma ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed tuleb tulumaksuseaduse alusel maksustada tulumaksuga. Maksuhalduri tehtava vaatlusega võidakse aga maksukohustuslase või temaga seotud isikute õigusi oluliselt riivata, mistõttu peab vaatluse põhjendus võimaldama selle õiguspärasust kontrollida. Veel selgub, et nii rentnik kui ka üürnik peavad üldjuhul maksma üüri ka siis, kui nad kasutusse antud eset tegelikult ei kasuta.

Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks peab olema alus

7. juunil 2018 kohtuasjas nr 3-14-50103 tehtud otsuses lahendas riigikohus lõplikult Esveko Wood OÜ (edaspidi – Esveko Wood) kaebuse maksuotsuse peale, millega vähendati Esveko Wood’i sisendkäibemaksu ja suurendati tulumaksukohustust.

Maksu- ja tolliameti (edaspidi – MTA) arvates ei olnud tehinguid, millelt käibemaksu tagastamist taotleti, tegelikult toimunud. Esiteks selgitas maksuhaldur välja, et Esveko Wood ei olnud kaminapuude tootmiseks vajalikke seadmeid Baltic Festivals OÜ-lt (edaspidi – Baltic Festivals) ostnud, vaid need olid tal endal olemas. MTA-s äratas kahtlust kaminapuude tootmiseks vajalike seadmete ostuskeem, sest seadmed telliti Baltic Festivals’ilt, kes tellis need kolmandalt isikult, kes omakorda tellis need teadmata isikult. Ka tehingute rahastamise skeem, kus juhatuse liige maksis sularaha Esveko Wood’i kontole, kust see omakorda kanti Baltic Festivals’ile, kes raha kohe sularahas välja võttis, oli maksuhalduri arvates kahtlane. Kuna Baltic Festivals’il puudusid majandustegevusele viitavad kulutused, sealhulgas raha liikumine pangakontodel, järeldas MTA, et müügiarved esitati üksnes eesmärgil deklareerida käibemaksu. Peale selle tegi maksuhaldur kindlaks, et Esveko Wood ei tellinud Baltic Festivals’ilt ehitustöid, vaid tegi need ise oma vahendite ja tööjõuga. MTA luges Baltic Festivals’ile tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotuks ja leidis, et need tuleb maksustada tulumaksuseaduse § 51 lõike 2 punkti 3 alusel tulumaksuga.

Halumasina ja aluskiletusseadme ost OÜ-lt Good Frequency (edaspidi – Good Frequency) oli maksuhalduri arvates näilik, kuna need seadmed kuulusid tegelikult kolmandale isikule, kellele lõpuks laekus ka seadmete eest raha. Maksuhalduri hinnangul tekkis Esveko Wood’il Good Frequency’ga tehtud tehingute tõttu maksueelis.

Riigikohus nõustus MTA-ga, et sisendkäibemaksu vähendamine Baltic Festivals’i arvete osas oli põhjendatud. Ehitusteenuse arve alusel tehtud väljamakse tulumaksuga maksustamist pidas riigikohus samuti õiguspäraseks. Tulumaksu määramist seadmete ostult ei pidanud riigikohus aga põhjendatuks, sest seadmed olid Esveko Wood’il olemas.Kuna Good Frequency deklareeris ja tasus väljastatud arvete järgse käibemaksu, asus kolleegium seisukohale, et maksueelist seoses Good Frequency arvete kajastamisega sisendkäibemaksuarvestuses Esveko Wood’il ei tekkinud. Järelikult ei saanud MTA keelata nende arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamist.

Riigikohus võttis seisukoha ka Esveko Wood’i viidatud rikkumiste kohta MTA maksumenetluses. Näiteks väitis Esveko Wood, et seadus ei näe ette seletuste võtmist videokonverentsi teel. Riigikohus sellega ei nõustunud ja märkis, et maksukorralduse seaduse § 491 lõige 2 sätestab võimaluse anda suulisi seletusi telefonitsi või muu tehnilise lahenduse abil, kui menetleja ja seletuste andja viibivad erinevates haldusüksustes. Kolleegium ei pidanud rikkumiseks ka seda, et seletused endistelt töötajatelt võeti alles pärast kontrollakti koostamist, sest kaebajale anti võimalus neid kommenteerida.

Esveko Wood’i hinnangul oli MTA vaatlus õigusvastane, sest selle kohta ei antud maksukorralduse seaduses ette nähtud korraldust. Riigikohus tunnistas, et vaatlusega võidakse maksukohustuslase või temaga seotud isikute õigusi oluliselt riivata, mistõttu peab vaatluse põhjendus võimaldama selle õiguspärasust kontrollida. Siiski ei lugenud kolleegium vaatluse kohta korralduse andmata jätmist selles asjas oluliseks rikkumiseks, sest MTA oli vaatluse läbiviimist põhjendanud, kuigi tagantjärele, järgmise vaatluse kohta koostatud korralduses.

Raieõiguse võõrandamise tehing on oma olemuselt kinnisasja rendileping, mitte müügileping

20. juunil 2018 kohtuasjas nr 2-17-280 tehtud otsuses käsitles riigikohus raieõiguse võõrandamisega ning kahju hüvitamisega seotud küsimusi.

OÜ Pärna Metsad (edaspidi – Pärna Metsad) ja OÜ Seeder Agri (edaspidi – Seeder Agri) sõlmisid kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Lepingu järgi sai Pärna Metsad õiguse raiuda Seeder Agrile kuuluvat metsa ning vedada metsamaterjal välja.

Pärna Metsad tasus Seeder Agrile ettemakse 50 protsendi ulatuses eeldatavast müügihinnast summas 8500 eurot. Kuna Pärna Metsad lepingus sätestatud tähtaja jooksul raieõigust ei kasutanud, nõudis ta Seeder Agrilt ettemakse ja sellelt tasutud käibemaksu tagastamist.

Seeder Agri ei olnud nõus ettemakset tagastama, kuna leidis, et leping jäi täitmata Pärna Metsade tõttu. Alternatiivselt, st juhuks kui ettemakse kuulub tagastamisele, esitas Seeder Agri Pärna Metsade vastu kahjunõude, kuna Seeder Agri väitel jäi tal lepingu rikkumise tõttu saamata ülejäänud lepingujärgne tasu summas 8500 eurot.

Peale selle esitas Seeder Agri Pärna Metsade vastu ka teise kahjunõude. Teise kahjunõude aluseks oli Seeder Agri väitel kahju, mis tekkis talle selle tõttu, et Pärna Metsad ei tasunud poolte vahel sõlmitud teiste lepingute alusel esitatud arveid ning Seeder Agri oli nendest arvetest tulenevate nõuete loovutamisel kandnud kahju (loovutatud nõude ja nõude eest tasutud summa vahe). Riigikohus märkis esmalt, et kui ettemakse kuulub tagastamisele, siis tuleb see tagastada koos käibemaksuga.

Seejärel selgitas kolleegium raieõiguse võõrandamise lepingu olemust.

Toetajad

Suno 365 logo 10 Uku tarkvara

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes