27.03.2018 Teisipäev

Mida hõlmab kinnisvara broneerimisleping?

Kinnisvara ostuprotsessis on tavapärane nii ostja kui müüja soov kindlustada paberil kavatsus tehing sõlmida, nimetades seda paberit broneerimislepinguks. Müüja soovib üldjuhul saada broneerimistasu, mis hiljem müügilepingu sõlmimisel arvestatakse ostuhinna hulka. Kui müügitehing toimub, siis broneerimislepingust probleeme üldjuhul ei teki. Kui müügitehing jääb aga ära, osutub broneerimisleping ja broneerimistasu suureks tüliõunaks.
Anna Liiv, vandeadvokaat
Anna Liiv, vandeadvokaat Foto: Advokaadibüroo TRINITI

Kui broneerimisleping ei sisalda väga kitsast tingimuste hulka ning kas või kaudselt viitab tulevikus sõlmitavale müügilepingule, on broneerimisleping tühine. See omakorda tähendab, et lepingus kokkulepitul ei ole õiguslikku tähendust ning tühise lepingu alusel makstud broneerimistasu tuleb tagastada.

Kinnisvaraga kaasnevate tehingute põhitõed

Kinnisvara ostu-müügilepingutele on seaduse alusel ette nähtud kohustuslik notariaalne vorm. Notariaalne peab olema ka kinnisasja müügilepingu eelleping ehk leping, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima müügilepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Muus vormis sõlmitud leping on tühine. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vormi ette ei näe, mistõttu on tavaline sellise pealkirjaga kokkuleppe sõlmimine enne kinnisvara ostu-müüki. Siiski ei päästa kavala nimetuse kasutamine sisult eellepingule vastaval lepingul kohustuslikust vorminõudest ja seeläbi lihtkirjaliku lepingu tühisusest.

Broneerimislepingu tavalised tingimused peaksid olema üldistatuna müüja kohustus mitte müüa kõnealust kinnisvara kellelegi kolmandale isikule ja ostja kohustus maksta selle mittemüümise eest tasu. Tavapäraselt lisatakse broneerimislepingusse aga ka tingimus, et müügilepingu sõlmimisel arvestatakse broneerimistasu ostuhinna sisse ning et müügilepingu mittesõlmimisel jääb broneerimistasu igal juhul müüjale.

Kas broneerimisleping on üldse võimalik?

Riigikohus on hiljutises otsuses tsiviilasjas 2-16-8456 selgitanud ja analüüsinud, kas ülal kirjeldatud tingimustele vastav kokkulepe on kinnisasja müügi eelleping, mis peab olema notariaalne, või pelgalt broneerimisleping. Riigikohtu seisukoha järgi võivad ühes lepingudokumendis sisalduda nii broneerimisleping kui ka kinnisasja omandamise eelleping. Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisu on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu sisu on aga müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest.

Olemuslikult, kui broneerimislepingu pealkirja kandev leping sisaldab ka viidet tulevikus sõlmitavale müügilepingule ja broneerimistasu ostuhinna sisse arvestamist, ei ole enam tegemist pelgalt broneerimislepinguga, hoolimata lepingudokumendi nimetusest, seega kehtib sellisele lepingule ka notariaalse vormi nõue ja lihtkirjalik leping on tühine.

Riigikohus on selgitanud, et erandina saab seega broneerimisleping kõne alla tulla siis, kui täidetud on kolm tingimust:

  • tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks;
  • ostjal ega müüjal ei tohi olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada;
  • broneerimistasu suurus ei tohi ületada üksnes broneerimise eest mõistlikult makstavat summat.

Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et kui kokku on lepitud broneerimistasu jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jätmisel, viitab see, et tegelikult on tegu kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud.

Aga päriselus?

Olgugi et õigusteoreetiliselt on broneerimislepingu mõiste ja põhitingimused arusaadavad, on keeruline ette kujutada üksnes broneerimisele suunatud lepingu sõlmimist praktikas. Kinnisvara omandamise protsessis ei ole osapoolte, eelkõige aga ostja huvi pelgalt see, et müüja perioodil X kinnisasja kellelegi ei võõrandaks. Ostja huvi on, et müüja võõrandaks kinnisasja talle ja et broneerimistasu sisalduks ostuhinna sees.

Seega on päriselus keeruline ette kujutada, et sõlmitakse broneerimislepinguid, mis vastavad riigikohtu loetletud tingimustele ega hõlma mis tahes viisil tulevikus sõlmitavat müügilepingut, mis on poolte tegelik huvi.

Vaatamata broneerimislepingu nimetusele, tuleb järelikult enne kinnisasja omandamist sõlmitavaid lepinguid, mis kas või natuke viitavad kinnisasja ostmise ja müümise kohustusele tulevikus, lugeda kinnisasja omandamise eellepinguteks, millele kehtib kohustuslik notariaalne vorminõue. See omakorda tähendab, et päriselus osutuvad broneerimislepingu pealkirja kandavad lihtkirjalikud lepingud tavaolukorras tühiseks ning juhul, kui müüki ei toimu, on ostjal õigus tühise broneerimislepingu alusel makstud tasu müüjalt tagasi nõuda.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference