Pigem asusid ameti hinnangul hinnatõusu põhjused väljaspool Eestit ja olid seotud Euroopa Liidu (EL) suhkruturu korraldusega.
Oma analüüsis vaatles amet esmalt suhkru tootmist ja müümist kogu EL-is.
"Euroopa Liidus tohib toota suhkrut üksnes piiratud kvoodi ulatuses.
Lisaks sellele on võimalik suhkrut osta maailmaturult, kuid sel juhul
lisandub hinnale märkimisväärne tollimaks," selgitas ameti avalike
suhete osakonna juht Maarja Uulits.
Kuna kvoodi alusel toodetud suhkrust ei ole tavaliselt Euroopa vajaduste
rahuldamiseks jätkunud, on suhkrut tulnud väljastpoolt importida.
"2010. aastal kujunes välja erandlik olukord, kus suhkru maailmaturuhind
oli kõrgem kui suhkru hind Euroopas. Seega tuli puudujääv osa
suhteliselt kalli hinnaga importida," selgitas Uulits.
Suhkrut toodavad Euroopas peamiselt kuus-seitse suurt kontserni, kes
saavad endale suhkru tootmise kvoodi ning sisuliselt otsustavad, kuhu
kvoodi alusel toodetud suhkrut müüakse Kuna Eestis puudub kodumaine
suhkrutööstus, pole konkurentsiameti analüüsi järgi Eestil erinevalt
enamikust teistest Euroopa riikidest suhkrutootmise kvooti.
"Seetõttu sõltuvad Eestis tegutsevad suhkrumüüjad paljuski sellest,
kuidas kulgevad läbirääkimised välismaiste ettevõtjatega," kommenteeris
Uulits.
Konkurentsi amet küsitles oma analüüsi tehes mitmeid suhkru impordi ja
müügiga tegelevaid ettevõtjaid, kelle vastustest ilmnes, et eelmisel ja
sel aastal tekkis nii mõnelgi kohalikul suhkrumüüjal läbirääkimistel
Euroopa suurte suhkrutootjatega tõrkeid.
Amet algatas suhkru hinna tõusu uurimise selle aasta sügisel.
BNS
