Halduskolleegiumi hinnangul peab olema delikaatsete isikuandmete teistkordseks avaldamiseks samuti õiguslik alus. Varasem avaldamine võib küll lihtsustada uut avaldamist, ent ei õigusta seda automaatselt.
Halduskolleegium tunnistas õigusvastaseks Justiitsministeeriumi poolt väljaandes Vangla Ekspress kinnipeetava päevikust ja telefonikõnedest tsitaatide avaldamise ning tema kohta hinnangute andmise. Päevikutsitaadid ning telefonikõnede tekstid olid varasemalt juba avaldatud asja kohtulikul arutamisel.
Riigikohus leidis, et isegi kui inimese kohta käivad andmed on kas seaduse alusel või tema nõusolekul varem mingis vormis avaldatud, võib andmete korduv avaldamine tuua enesega isiku jaoks kaasa olulisi tagajärgi. „Andmete esialgne ja korduv avalikustamine võivad toimuda väga erinevas vormis ja väga erineva intensiivsusega, sõltuvalt andmete edastaja isikust, infokanalist, kontekstist, auditooriumist jne. Näiteks kohtuistungil avaldatud andmete uus avaldamine trükiväljaandes avardab reeglina oluliselt teavitatavate isikute ringi,“ selgitas Riigikohus.
Ka isiku nõusolekul või tema enda poolt juba avaldatud andmete puhul ei pruugi isik olla ette näinud kõiki korduva avalikustamise viise ja nende tagajärgi oma õigustele.
Vajalik õiguslik alus on olemas ajakirjandusväljaannete puhul, samuti siis, kui riik edastab andmed ajakirjandusväljaandele. Riik aga ei saa ise oma väljaannetes isikuandmete avaldamisel tugineda põhiseaduslikule sõna- ja ajakirjandusvabadusele.
Kaebaja taotles ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kolleegium leidis, et kaebaja õiguste kaitseks piisab Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastaseks tunnistamisest.
Asjassepuutuva kohtuotsusega saab tutvuda siin.
Riigikohus
