Vähemtasutud lõivu juurdenõudmine võib päästa kostja kohtumenetlusest

Kuna riigilõiv tuleb maksta toimingu tegemiseks ette, siis eelduslikult ei toimetata hagi enne riigilõivu tasumist kostjale kätte ega tehta ka muid menetlustoiminguid. Kohtusse pöördujale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel jäetakse avaldus menetlusse võtmata. Kui kohtusse pöörduja on teadlikult või ekslikult tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem ning riigilõivu tasumist kontrollinud kohtule on jäänud see märkamata, võib tekkida olukord, kus kohus asub menetlema nõuet, millelt nõutavas summas lõiv on tasumata. Sellisel juhul tasub olla tähelepanelik ja aktiivne just kostjal.

Ka minu praktikas ei ole harvad juhtumid, mil kostjat esindades on tulnud taotleda, et kohus määraks hagejale täiendava tähtaja maksmata jäetud riigilõivu tasumiseks ning jätaks määratud tähtaja jooksul lõivu tasumata jätmisel juba menetlusse võetud hagi siiski läbivaatamata. On kohtunikke, kes leiavad, et riigilõivu suuruse kontrollimine on puhtalt kohtute pädevuses ning menetlusosalistel puudub siinkohal võimalus kaasa rääkida. Valdavalt on kohtud seesuguseid taotlusi aga siiski menetlenud ning riigilõivu suuruse kostja algatusel üle kontrollinud.

Nõustudes kostja arvutustega, on kohtud täiendava riigilõivu tasumist hagejalt nõudnud ning mõnelgi juhul on kliendile sobivalt õnnestunud seeläbi kohtumenetlusest hoopis vabaneda. Kui hageja on jätnud kohtu määratud tähtajaks täiendava lõivu maksmata, siis kohus asja sisuliselt läbi vaadata ei saa ning kohtul on tulnud menetlus lõpetada. Missugusel põhjusel hageja riigilõivu juurde ei maksnud, ei oma siinkohal tähendust.

Kuna tsiviilkohtumenetluses kehtiva põhimõtte kohaselt kannab menetluse lõppedes menetluskulud (sh hagi esitamise eest tasutud riigilõivu) osapool, kelle kahjuks otsus tehti, siis tasub eelkirjeldatud menetluslikku võtet kasutada siiski vaid juhul, kui kostja positsioonil on perspektiivi. Kui asi näib sisuliselt kalduvat kostja kahjuks, ei pruugi olla otstarbekas riskida sellega, et hageja täiendava lõivu tasub, sisuline menetlus jätkub ning hiljem tuleb kogu (sh juurdenõutud) riigilõiv hoopis kostjal endal hagejale hüvitada.

Riigilõivu suuruse õiguspärasust saab kontrollida kuni kohtulahendi jõustumiseni

Seoses seadusemuudatuste tulemusena kehtestatud madalamate riigilõivumääradega, on üha sagedamini hakatud kohtutelt taotlema ka nende lõivumäärade põhiseaduspärasuse kontrollimist, millised kehtisid enne madalamate määrade jõustumist. Asjades, milles kohtusse pöördujad on riigilõivu ammu ära maksnud ning mille menetlus on jõudmas lõpusirgele, tasub tähelepanelik olla just nendel hagejatel, kes leiavad, et nende poolt tollal kehtinud seaduse alusel tasutud lõiv on olnud põhiseadusevastaselt kõrge ning tuleks enamtasutud osas neile tagastada.

Nimelt saab Riigikohtu viimatise seisukoha järgi (vt 3-2-1-140-12) enamtasutud riigilõivu tagastamist nõudes tugineda lõivu põhiseadusvastasusele vaid kuni menetluse jõustunud lahendiga lõppemiseni. Peale kohtulahendi jõustumist saab kohus kontrollida vaid seda, kas lõivusumma, mille isik tasus, vastas riigilõivu nõudmise ajal kehtinud seadusele, lõivu maksmise aluseks olevate sätete põhiseaduspärasust kohus siis aga enam hinnata ei saa. Seega, kui sisuline kohtulahend asjas ei ole veel jõustunud, tasub varasema seaduse alusel makstud lõivu suurus igal juhul üle kontrollida ning selle põhiseadusevastasusele tuginedes enamtasutud lõivu tagasi nõudma asuda.

Katri Tomson,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets