Sellisel juhul ei jäägi vähemusosanikel muud valikut, kui pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse. Üheks võimaluseks on taotleda kohtult volitusi kuritarvitava juhatuse liikme tagasikutsumist ja uue juhatuse liikme määramist. Kohtu poolt juhatusse asendusliikme määramisest on kasu aga üksnes juhul, kui häältearv osanike vahel jaguneb selliselt (nt konsensusenõue), et enamusosanikul puudub võimalus kutsuda kohtu korras määratud juhatuse liige koheselt tagasi.
Millal saab kohus sekkuda äriühingu juhtimisse?
Kohus saab sekkuda äriühingu juhtimisse üksnes äärmuslikel juhtudel – so siis, kui tegemist on väga raskete juhtimisvigade ja ilmselge õiguste kuritarvitamisega. Nimelt tuleneb seadusest, et juhatuse liikme tagasikutsumist ja/või juhatusse asendusliikme määramist saab nõuda üksnes „mõjuval põhjusel“.
Vastavas küsimuses teed rajavaks lahendiks võib pidada Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2009.a. otsust, milles kohus kinnitas, et äriühingu juhatusest tuleb tagasi kutsuda juhatuse liige, kes viivitas äriühingu nimel maa erastamisega (millest tingituna äriühingu omanduses oleva vara hind kannatas); ja kes müüs seejärel äriühingu vara alla tegeliku turuhinna ühingule, mille ainuomanikuks ja juhiks ta ise oli. Kohus määras uueks juhatuse liikmeks ühe vähemusosanikest (1).
Seejuures on ka Riigikohus kinnitanud, et kõikvõimalikud erinevad vaidlused ühingu osanike vahel ühingu juhtimise üle võivad pärssida ühingu juhtimist ja viia kahju tekkimiseni nii ühingule kui osanikele, mistõttu on selle vältimiseks osanikul võimalik taotleda ÄS § 184 lg 6 alusel kohtu järelevalvele alluva ajutise juhatuse liikme määramist (2).
Kellel on õigus esitada kohtule avaldus?
Juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt saavad nõuda osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist juhul, kui osaühingul ei ole nõukogu. Juhul kui osaühingul on nõukogu, on juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine nõukogu pädevuses. Sellisel juhul saavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda analoogselt kohtu korras volitusi kuritarvitava nõukogu liikme nõukogust tagasikutsumist.
Väljalangenud juhatuse liikme asemele saab uue liikme kohus määrata nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel.
Kas sellest on ikkagi abi?
Tuleb nentida, et enamasti on raskete juhtimisvigade puhul tegemist kriitilise olukorraga (nt vara ühingust väljaviimine), kus selleks ajaks kui kohus ükskord lahendi teeb, ei pruugigi enam olla ühingut, mida juhtida. Samas on ette tulnud ka juhte, kus kohus on juhatuse puudumise korral määranud asendusliikme paari nädala jooksul. Seega sõltub asja lahendamise kiirus konkreetse kaasuse asjaolude keerukusest.
Seadus ei keela juhatuse liikme tagasikutsumist ja/või asendusliikme määramist kohtult taotleda ka hagi tagamise korras juhul, kui on vaidlustatud nt osanike otsus, mis on puutumuses äriühingu juhatuse küsimusega. Hagi tagamise korras peab kohus taotluse lahendama hiljemalt avalduse esitamisele järgneval tööpäeval. Ka Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et ajutise juhatuse liikme võib kohus määrata ka hagi tagamise korras (3). Samas on tegelik praktika paraku läinud seda teed, et sellist diskretsiooni kasutavad madalama astme kohtud harva. Märksa tõenäolisemalt on kohus valmis hagi tagamise korras üksnes piirama kohtuvaidluse ajaks juhatuse liikme volitusi – nt keelama ühingu nimel teatud tehingute tegemise.
Anni Prants,
jurist,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
(1) Vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2009.a. otsus tsiviilasjas nr 2-08-7117/27.
(2) Vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-97-11, p 34.
(3) Vt Riigikohtu määrused nr 3-2-1-97-11, p 34; nr 3-2-1-51-10, p 11 ja nr 3-2-1-144-11, p 16.
