Nimelt näeb seadus ette, et infotelefoni töötajad saaksid kriisi korral anda telefoni teel küsijatele infot, mis haiglasse on nende lähedane viidud, kui küsija oskab öelda enda ja lähedase nime, isikukoodi ja seose kriisiga.
99 protsenti koroonapatsiente, kes täna haiglasse viiakse, on kontaktsed ja suutelised ise andma kontaktisiku nime. Ehk puudub vähimgi seos eriolukorraga.” rõhutas Kivimägi.
Tema sõnul on õiguskantsler abipolitseiniku kobareelnõu kontekstis viidanud, et isegi eriolukorra juhile ega eriolukorra tööde juhile ei ole põhjendatud isikuandmetele ligipääsu andmine, mistõttu ei tohiks seda ammugi anda vabatahtlikele kriisiinfoliini töötajatele.
Kui inimene saab täna kriisiinfotelefonilt teada, kas tervishoiuteenust on osutatud või kuhu haiglasse inimene on viidud, siis saab ju üheselt öelda, et see inimene on koroonahaige. Need ongi delikaatsed isikuandmed, riive põhiseadusega ilmne,” selgitas Kivimägi.
Ei ole ühtegi teist nii liberaalset ligipääsu delikaatsetele isikuandmetele, kui see seadus tahab anda. Piisab helistamisest, pead teadma kahte nime ja kahte isikukoodi ja saad andmed ükskõik kelle kohta. See on täiesti põhjendamatu ja arusaamatu,” märkis Kivimägi.
Siin on 0 protsenti poliitikat! Küsimus on tervisesüsteemi usaldusväärsuses, millelt saeme praegu ühe jala alt ära,” lõpetas õiguskomisjoni aseesimees.
