Eeluurimisel kogutud andmetel sõlmis Securitas Eesti 2009. aasta 24. aprillil Pristisega kirjaliku kokkuleppe, milles lepiti kokku, et ühelgi kokkuleppega ühinenud ettevõtjal ei ole ilma teise poole nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid kliendile, kellel on olemas kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks leping kokkuleppe teise poolega.
"Nimetatud kokkuleppe tulemusena jagasid turvateenuste pakkujad omavahel ära turvateenuseid ostvaid kliente, piirates klientide vabadust valida ise endale turvateenuste pakkujat ja turvateenuse pakkuja vabadust pakkuda teise turvateenuse pakkuja klientidele teenuseid. Sellega rikkusid firmad konkurentsiseaduses sätestatut, mille kohaselt on keelatud kaubaturu jagamine," ütles riigiprokuratuuri pressiesindaja BNS-ile.
Eeluurimisandmetel pani Pristis 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta 21. jaanuarini toime ka konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimise katseid, tehes teistele äriühingutele ettepaneku kirjalike kokkulepete sõlmimiseks, mille kohaselt kokkuleppega ühinenud ettevõtjal ei ole ilma teise poole nõusolekuta õigust osutada turvateenuseid kliendile, kellel on olemas kokkuleppes nimetatud turvateenuste ostmiseks leping kokkuleppe teise poolega. Kuna Pristiselt pakkumise saanud äriühingud ei nõustunud selle kokkuleppe sõlmimisega, jäi kuritegu katse staadiumisse.
Harju maakohus arutab turvafirmade kartellileppe süüasja kolmapäeval kokkuleppemenetluses.
Pristise sattumine kriminaaluurijate huviorbiiti sai avalikuks juba 2010. aasta jaanuaris.
Tänavu veebruaris teatas turvafirma G4S, et riigiprokuratuur lõpetas 2010. aasta märtsis alustatud kriminaalmenetluse, mille raames uuris turvafirmade väidetavat hinnakokkulepete sõlmimist Tartu teeninduspiirkonnas. G4S-i teatel ei leitud menetluse käigus G4S-i ega turvakontserni töötajate poolt mingeid konkurentsiseaduse rikkumisi.
