Süüasja viis riigikohtusse Põhja ringkonnaprokuratuur, kuna polnud rahul, et Habicht ja temaga koos uurimise all olnud Valdek Klaas Tallinna ringkonnakohtu otsusega tänavu mai lõpus õigeks mõisteti. Nimelt leidis ringkonnakohus 26. mail, et kuna seadused on vahepeal muutunud, tuleb Harju maakohtu süüdimõistev otsus tühistada. Ühtlasi andis ringkonnakohus õiguse ka Habichti tuttavale Valdek Klaasile, kes samuti süüdistuse sai, kuid kelle osas lõpetas kohus mullu juulis süüasja otstarbekuse kaalutlusel.

Riigikohus leidis, et Habichti õigeksmõistmine tuleb jätta jõusse. Küll aga muutis kõrgeim kohtuaste veidi varasemat lahendit Klaasi süüasja lõpetamise osas, tühistades selle. "Tulenevalt seaduslikkuse põhimõttest on nõutav, et isikul oleks võimalik taotleda teda koormava kriminaalmenetluse lõpetamise määruse revideerimist. Kehtivas õiguses on selline revisjon võimalik teistmismenetluse korras," märkis riigikohus.

Esimese astme kohus karistas tänavu märtsi alguses Habichti üheaastase tingimisi vangistusega kolmeaastase katseajaga ning rahuldas humanitaarinstituudi õigusjärglase Tallinna ülikooli tsiviilagi 868.230 krooni ulatuses. Habichti kaitsja polnud otsusega päri ning esitas apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse.

Humanitaarinstituudi raha omastamise süüasi on kohtutes arutlusel olnud juba aastaid. Kui algselt oli kohtupingis kolm süüdistatavat, siis lõpuks jäi neist alles vaid üks, instituudi endine pearaamatupidaja Habicht.

Humanitaarinstituut sai raha kadumisele jälile juba 2002. aasta alguses, kui õppeasutuse sihtasutus hakkas üle vaatama eelmise aasta majandustegevuse andmeid ning osa raha oli puudu. "Ilmnes, et instituudi rahast oli tehtud väljamakseid, mille kohta puudus selge põhjendus," ütles toonane humanitaarinstituudi sihtasutuse nõukogu esimees, praegu Tallinna ülikooli rektori ametis olev Rein Raud 2002. aasta kevadel.

2002. aasta märtsis pöördus instituut raha kuritarvituste uurimiseks kaitsepolitsei poole, hiljem asus juhtunut uurima Põhja prefektuur.

Kahtluse alla sattusid kooli toonane kantsler Viive Tulk, pearaamatupidaja Evelin Habicht ning viimase tuttav Valdek Klaas. Kui algselt kahtlustasid uurijad, et ebaausate töötajate kõrvaldatud summa võib ulatuda ligi 2,3 miljonini, siis uurimise lõppedes see vähenes siiski ligi miljoni võtta.

Süüdistuse järgi tegid Tulk ja Habicht 1999. aasta juunist 2002. aasta jaanuarini ülekandeid humanitaarinstituudi arvetelt endaga seotud eraisikute ja ettevõtete arvelduskontodele. Naiste tehtud maksete selgituseks olid märgitud fiktiivsed arvenumbrid, mille alusel polnud humanitaarinstituudile mingeid teenuseid osutatud ega kaupu tarnitud.

Kuriteole kaasaaitamises süüdistas prokuratuur OÜ Eurogrupp juhatuse liiget Valdek Klaasi, kelle arvele kandis Habicht õppeasutuse raha. Politsei andmetel oli Valdek teadlik, et arvetes märgitud töid Eurogrupp tegelikkuses ei teostanud, kuid sellegipoolest hakkas ta kontole laekunud raha kasutama.

Süüdistuse saanud isikutest sai esimesena kohtulahendi Tulk, kelle süüdistusepisoodid prokurör kaassüüaluste omadest eraldas. Harju maakohus karistas naist 2007. aasta juulis ametiseisundi kuritarvitamise eest aastase tingimisi vangistusega kahe ja poole aasta pikkuse katseajaga. Ühtlasi tuli Tulkil maksta koolile hiljemalt möödunud aasta lõpuks tagasi omastatud raha.

Klaasi osas lõpetas Harju kohus mullu juulis süüasja otstarbekuse kaalutlusel, kuna edasise kohtuprotsessi pidamiseks puudus avalik menetlushuvi. Samas pidi Klaas süüasja lõpetamise järel tasuma riigi tuludesse 12.500 krooni. Humanitaarinstituut tsiviilhagi tema vastu ei esitanud.

BNS