Pikemalt selgitamata on arusaadav, et konkurentsi kuritarvitamine, selle ebaloomulik piiramine või takistamine on liberaalsele turumajandusele destruktiivse toimega, kuivõrd konkurentsi saab pidada turumajanduse koordineerimise ja suunamise peamiseks instrumendiks. Eelnevast tulenevalt on seadusega sätestatud reeglid ning piirangud, mille eesmärgiks on ausa konkurentsi kaitsmine.
Üldise keelu konkurentsi kahjustamiseks annab konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 4, mis sätestab, et keelatud on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. Lisaks sätestab konkurentsiseadus erinevad kitsendused eri- või ainuõigust või olulist vahendite omava ettevõtte tegevusele ning kohaldab vajadusel ettevõtete koondumise kontrolli. Nimetatud konkurentsi moonutamise piirang ning kitsendused teatud ettevõtetele, on sätestatud eelkõige tarbijate (ja teiste sihtrühmade) huve silmas pidades. Piirangute järgimise üle teostab Eestis järelevalvet Konkurentsiamet, mis on pädev teostama kõiki konkurentsiseaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid konkurentsi kaitsmiseks.
KonkS § 50 lg 2 sätestab kõlvatu konkurentsi keelu, mille eesmärgiks on tagada ettevõtetevaheline aus konkurents ning kaitsta äriühingut konkurendi ebaeetilise äritaktika eest. Vastavalt KonkS §-le 53 kuulub kõlvatu konkurentsist tulenev vaidlus lahendamisele tsiviilkohtus ja kõlvatu konkurentsi osutamist Konkurentsiamet ei tuvasta. Seega on tegemist äriühingute vahelise tsiviilsuhtega, kus kahjustatud poolel on võimalik oma huvide kaitseks pöörduda hagiavaldusega maakohtusse ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist, senise (õigusi rikkuva käitumise) lõpetamist ja/või teiste asjakohaste õiguskaitsevahendite rakendamist.
KonkS § 50 lg 1 kohaselt saab kõlvatuks konkurentsiks pidada mis tahes ebaausat äritegevust ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevaid tegusid. Kõlvatu konkurentsi tuvastamine ja õigusliku hinnangu andmine sõltub konkreetsetest faktilistest asjaoludest ja praktikas tihti ka võimest ebaausale äritegevusele viitavaid asjaolusid veenvalt tõendada, kuivõrd kõlvatu konkurentsi tuvastamine sõltub sisuliselt kohtu õiglustundest ning hinnangust konkreetsele situatsioonile ja konkurendi käitumisele.
Kuigi seaduses on kasutatud äärmiselt üldist mõistet (ebaaus äritegevus), millele otsest tähendust ei ole antud, on KonkS § 50 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt kõlvatu konkurentsi osutamist ka mõnevõrra konkretiseerinud. Nimetatud sätete kohaselt peetakse (muuhulgas) ebaausaks äritegevuseks eelkõige eksitava teabe avaldamist, avaldamiseks esitamist, konkurendi või tema kauba halvustamist ning konfidentsiaalse teabe kuritarvitamist, samuti konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist. Kohtupraktika pinnalt on selgemad need situatsioonid, kus kõlvatut konkurentsi asub ootamatult osutama kas äriühingu (endine) omanik või töötaja. Kõlvatutu konkurentsi osutatakse siin peamiselt konfidentsiaalset teavet ära kasutades, millel on majanduslik väärtus ning mis annab konkurendile võimaluse asuda tulu teenima konkurendilt saadud infot ära kasutades, ilma omapoolse panuseta (KonkS § 50 lg 1 p 2).
Ebaselgemad ning tavapäratumad on kohtupraktikas situatsioonid, kus kõlvatut konkurentsi asub osutama äriühing, millel sisuliselt puudub seos konkurendiga ning esialgsel hinnangul võib jääda mulje, et uue äriühingu tegevus on seadusega kooskõlas. Tegemist on peamiselt erinevate toodete kopeerimisjuhtudega, kus turule sisenev ettevõte soovib alustada sarnaste esemete toomise ning turustamisega, lootes jäljendamise tulemusel saada konkurentsieelist. Siinkohal tuleb esmalt selgitada, et äriideed ei ole võimalik kaitsta ei autori- ega tööstusomandiõigustega, kaitstav saab olla vaid selle idee teostus. Seega ei saa keelata ka teisel äriühingul sama idee pinnalt (oma) äriplaani ellurakendamist. Äärmiselt raske on aga praktikas tõmmata piir selle vahele, kas turule sisenev ettevõte on asunud konkurendi idee baasilt rajama oma enda tootmist ning turustamist või on järeletegemisega mindud liiale ja ärimudeli sisuliselt üks-ühele jäljendamine annab turule sisenejale juba ebaausa konkurentsieelise.
Siinkohal tuleb arvestada, et tööstusomandiõigused tekivad vastavate registreeringute tegemisega ega rakendu nö automaatselt. Olukorras, kus ettevõte ei ole kaitsnud oma toote disaini või kasulikku mudelit registreeringuga, ei olegi võimalik efektiivselt konkurendipoolset jäljendamist takistada. Seega teise äriühingu tootmisprotsessi ei ole kõlvatu konkurentsi sätetele tuginedes võimalik sekkuda. Kui aga konkurent asub toodet turustama tarbijaid (sihtgruppi) eksitaval viisil, mis kasutab ära näiteks konkurendi mainet, on tegemist kõlvatu konkurentsiga, mille osas saab kasutada õiguskaitsevahendeid. KonkS § 50 lg 1 p 1 on toonud kõlvatu konkurentsi otseseks näiteks eksitava teabe avaldamist, avaldamiseks esitamise, tellimise, konkurendi või tema kauba halvustamise.
Alles turule sisenev ettevõte võib soovida jätta endast muljet kui juba kogemustega tootjast või teenusepakkujast. Sellel eesmärgil esineb praktikas olukordi, kus enda toodet reklaamitakse eksitaval moel, soovides jätta tarbijale ekslik mulje ning omistades konkurendi kogemused enda ettevõtte kaubale. KonkS § 51 lg 2 kohaselt on keelatud eksitava teabe avaldamine või avaldamiseks esitamine või tellimine kas enda või kaubaturul osaleva teise ettevõtja, tema kauba või töövahendi kohta. KonkS § 51 lg 1 kohaselt on eksitavaks teabeks ebatõesed andmed, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje või millega kahjustatakse või võidakse kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust. KonkS § 51 lg 3 täpsustab, et selliste andmete all mõistetakse eelkõige teavet pakutavate kaupade päritolu, omaduste, valmistamisviisi, hankimisviisi või ‑allikate, hinna, tariifi, allahindluse, auhindamise, müügi põhjuste ja varude suuruse ning ettevõtja eesõiguste, finantsseisundi ja muude omaduste kohta.
Konkurentsiseadus ei sisalda kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamist reguleerivaid sätteid ja KonkS § 78 kohaselt tuleb konkurentsiseadusega keelatud tegude toimepanemisega tekitatud varaline või muu kahju hüvitada tsiviilkorras. Tegemist on lepinguvälise kahju hüvitamise regulatsiooniga.
Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt on tõendmiskoormis jagatud selliselt, et konkurent vabaneb vastustusest, kui ta suudab tõendada süü puudumist. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine, isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäielik või eksitav avaldamine õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Seega ka õigusvastasuse puhul on tõendamiskoormis konkurendil. Samas peab arvestama, et vajalik on tõendada ühtlasi kahju tekkimise fakt ning selle ulatus, mis praktikas võib osutuda äärmiselt keeruliseks. Eelnevast tulenev ei tähenda aga, et kohtulikult polegi võimalik oma õigusi kaitsta, esmaseks mõistlikuks nõudeks jääb kindlasti õigusi rikkuva käitumise ehk kõlvatu konkurentsi osutamise lõpetamine ning sellisest käitumisest edaspidisest hoidumine.
Artikkel on avaldatud Advokaadibüroo Aivar Pilv aprillikuu kliendilehes.
