19.07.2018 Neljapäev

Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks ravimiturgu liberaliseerida

Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks konkurentsiolukorra suurendamiseks märgatavalt liberaliseerida ravimiturgu: kaotada apteekide omandipiirangud, vertikaalse integratsiooni keeld, võimaldada supermarketitel müüa käsimüügiravimeid ja asendada apteekide kohustus maa-apteeke pidada toetuskeemiga.
Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks konkurentsiolukorra suurendamiseks märgatavalt liberaliseerida ravimiturgu: kaotada apteekide omandipiirangud, vertikaalse integratsiooni keeld, võimaldada supermarketitel müüa käsimüügiravimeid ja asendada apteekide kohustus maa-apteeke pidada toetuskeemiga. pixabay.com
Justiitsministeeriumi hinnangul tuleks konkurentsiolukorra suurendamiseks märgatavalt liberaliseerida ravimiturgu: kaotada apteekide omandipiirangud, vertikaalse integratsiooni keeld, võimaldada supermarketitel müüa käsimüügiravimeid ja asendada apteekide kohustus maa-apteeke pidada toetuskeemiga.

Kehtivas seaduses sätestatud piirangud nagu apteegi ja hulgimüüja vertikaalse integratsiooni keeld; omandi piirang, ehk apteegi enamusosalus peab kuuluma proviisorile, või keeld müüa käsimüügiravimeid väljaspool apteeki, ei teeni tarbijate huve, seisab justiitsministri Urmas Reinsalu kirjas sotsiaalministeeriumile.

Vertikaalse integratsiooni keeld oleks põhjendatud juhul, kui hulgimüüja puhul oleks tegemist loomuliku monopoliga ning konkureeriva hulgimüüja asutamine ei oleks võimalik. Paralleeli võib tuua näiteks energeetikasektorist, kus on sätestatud elektri ja gaasi põhivõrgu vertikaalse integratsiooni keeld ehk kohustus omandiliseks eristamiseks. Kui elektri või gaasi põhivõrgu puhul on tegemist loomulike monopolidega, kus konkurents on välistatud, ja juhul kui põhivõrk kuuluks energia müüjale, oleks risk ebavõrdseks kohtlemiseks, siis ravimisektoris on selline risk välistatud, märgib ministeerium.

Nagu juba eelpool nimetatud, ei ole hulgimüüja esiteks loomulik monopol ning konkureeriva hulgimüüja asutamine on võimalik. Analoogne on olukord ka apteekide osas, kus tegemist ei ole monopoolse teenusega, vaid konkureeriva apteegi asutamine on majanduslikult võimalik.

Tarbijale annab parima tulemuse vaba konkurents, kus nii hulgimüüjatele kui ka apteekidele ei ole sätestatud majandustegevuse piiranguid. Proviisorapteekide üheks eesmärgiks võib olla tarbijale parema teenuse ning ravimiohutuse tagamine. Samas ei ole selle eesmärgi täitmine omandivormi piirangu kaudu põhjendatud.

Ravimiohutuse tagamiseks on täiesti piisav ravimseaduses sätestatud nõue, et apteegiteenust võivad apteegis ja apteegi struktuuriüksuses osutada ainult terviseametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Nimetatud sättega on tagatud tarbijate huvide ja tervise kaitse, kus teenust saab osutada vaid vastava kvalifikatsiooniga töötaja.

Analoogne, ilma omandipiiranguteta regulatsioon on sätestatud ka enamikus majandusharudes. Võib tuua väga mitmeid näiteid, kus tegemist on väga kõrget kvalifikatsiooni ja oskusi nõudvate tegevusaladega. Näiteks äärmiselt karmid reeglid on sätestatud lennuohutuse alal, kus tuleb järjepidevalt läbi viia nii lennukite tehnokontroll kui ka lendurid peavad olema väga kõrge kvalifikatsiooniga. Samas ei ole seaduses sätestatud omandipiirangut, et lennuettevõtte tohiks olla vaid lendurite enamusosalus. Vastupidiselt, sätestades sellisel kujul omandipiirangu, jõuaksime olukorda, kus vaba konkurents ei toimiks, sest ei oleks võimalik asutada konkureerivat ettevõtet.

Kokkuvõttes ei saa ravimisektoris omandipiirangut pidada adekvaatseks meetmeks tarbijatele parima teenuse osutamisel, märkis justiitsminister. Omandipiirangu säilimisel ei ole võimalik tagada tugevate apteekide olemasolu, mis suudaksid olla võrdväärsed partnerid finantsiliselt olulisemalt tugevamatele hulgimüüjatele. Vastupidiselt võib tekkida olukord, kus üksikutel nõrkadel apteekidel puudub läbirääkimisvõimekus hulgimüüjatega olukorras, kus viimastel omandipiirang puudub.

Lisaks märgib justiitsministeerium, et maa-apteekide osas soovitab ta kaaluda varianti, kus omavalitsusel on õigus esitada ravimiametile taotlus, et rajataks apteek omavalitsuse territooriumile ning seejuures on tagatud vajalik toetuse skeem. Sealjuures toimub apteegi rajamine oksjoni teel, kus õiguse apteegi rajamiseks võidab oksjonil parima pakkumise ehk väikseima ettevõtlustoetuse teinud ettevõte. Vajaliku toetuse finantseerimine toimuks haigekassa eelarvest. Nimetatud viis tagaks majanduslikult parima viisi, kus juba tegutsevatele apteekidele ei panda lisakoormust.

Lisaks eeltoodud ettepanekutele on ministeerium seisukohal, et käsimüügiravimite müük tuleks liberaliseerida ning peale apteekide peaks müük olema lubatud ka poodides: supermarketites, bensiinijaamades ja mujal. Nimetatud teemale on juhtinud tähelepanu ka konkurentsiamet.

Kehtiva seaduse alusel ei ole lubatud käsimüügiravimite müük mujal kui apteegis. Nimetatud piirangut on põhjendatud nii ravimiohutuse kui ka patsiendi heaoluga. Samas on selline piirang tänapäeva infoühiskonnas selgelt ajale jalgu jäänud. Vastavalt 2013 ja 2014 muudetud ravimiseaduses on sätestatud õigus ravimite kaugmüügiks arvutivõrgu abil infoühiskonna teenusena. Kuna tarbijale on antud õigus osta ravimeid online-kaubanduse kaudu, siis ei ole enam ka adekvaatne põhjendus, et ravimite ostmisel ainult apteegist on tarbija kaitstud ravimite väärkasutamise eest.

Ostes ravimeid internetipoest, on tegu samalaadse või isegi suurema riskiga kui nende ostmisel muust müügikohast. Näiteks ravimite müügil poodides saab sätestada nõude, et müüja teavitab tarbijat ja tuletab meelde, et ravimi tarvitamisel tuleb eelnevalt läbi lugeda infoleht. Võttes ravimid pakiautomaadist, sellist meeldetuletuse kohustust panna ei saa. Käsimüügiravimite müügi liberaliseerimine oleks tarbijasõbralik – paraneb ravimite kättesaadavus eelkõige maapiirkondades. Samas tugevdaks see konkurentsi erinevate müügikanalite – apteekide ja poodide – vahel. Mõlemad eelnimetatud aspektid teeniksid eelkõige tarbijate huve.

Toetajad

Uku tarkvara IKS logo 1

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes