21.12.2010 Teisipäev

Jüssi: keskkonnamõju hindamise seaduse muudatus oli eesmärgipärane

Kiviõli Keemiatööstusega konfliktis olevaid Kiviõli piirkonna maaomanikke esindava vandeadvokaadi Erki Kergandbergi väitel puudutab riigikogus novembris vastu võetud seadusemuudatus üksnes ühte kaasust ja annab soodustusi Kiviõli Keemiatööstusele. Seaduse paragrahvist 11 kadus keskkonnaministeeriumi ettepanekul nõue teha nelja aasta järel uus keskkonnamõjude hindamise aruanne, samuti välistab Kergandbergi sõnul seadus keskkonnamõju hindamise kordamise ühe ja sama keskkonnaloa andmisel.

Roheliste fraktsiooni kuuluv Jüssi ütles BNS-ile, et tema hinnangul on säte eesmärgipärane, arvestades seaduse üldist eesmärki teha protsesse selgemaks ja lihtsamaks. "Mul ei ole eredat mälestust, et see pügal oleks menetluses erilist tähelepanu pälvinud," ütles Jüssi. "Võib-olla seepärast, et oma olemuselt järgib see keskkonnaseadustiku uuenduse läbivat printsiipi."

Advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene partner Kergandberg väljendas möödunud nädalal kahtlust, et kiiresti ja vaikselt toimunud menetluse käigus surusid Kiviõli Keemiatööstuse omanikest perekond Tammede jaoks kirjutatud seaduse läbi keskkonnaministeeriumi ametnikud, ilma et enamik parlamendi liikmeid sellest teadlikud oleksid.

"Erik Kergandbergi tähelepanekut ei oska sisuliselt kommenteerida, sest ma ei näe ega kuule, milliseid jutte räägitakse eelnõu ettevalmistajatele ministeeriumides ja valitsuses," ütles Jüssi.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus võeti riigikogus lõpphääletusel vastu 45 poolthäälega. Vastuhääli oli 16, eelnõu vastu hääletasid rohelised ja sotsiaaldemokraadid ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Mari-Ann Kelam. Keskerakonna fraktsiooni liikmed ei hääletanud. IRL-i fraktsiooni liikmetest Mart Laar ei hääletanud ja Mart Nutt jäi hääletanutest ainsana erapooletuks.

Roheliste fraktsiooni vastuseisu seaduse vastuvõtmisele põhjendas Jüssi vastuseisuga muudatusele, mis lubab Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves keskkonnamõju hindamata teha süvendustöid ja uputada neisse veekogudesse tahkeid aineid kuni 10.000 kuupmeetri mahus senise 500 kuupmeetri asemel.

Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Brita Merisalu ütles möödunud nädalal, et ministeerium Kergandbergi kriitikaga nõustuda ei saa. Muudatuse juurde käinud seletuskirja järgi polnud uue keskkonnamõjude hinnangu koostamise nõue seaduses mõistlik ja oli ühiskonna jaoks koormav.

Esimene juhtum, kus riigikogus vastuvõetud seadus tõi väidetavalt kasu üksnes Kiviõli Keemiatööstusele, pärineb 2008. aastast. Toonase otsuse kohaselt sai ettevõte eriõiguse poole miljoni tonni põlevkivi kaevandamiseks aastas.

Kiviõli Keemiatööstuse ja firma plaanitava uue kaevanduse alale jäävaid kinnistuid omavate eraisikute vahel on tüli maade pärast kestnud aastaid ja see viis tänavu kriminaalasja algatamiseni, mille käigus on uurimisel väidetav kunstlike tõendite loomine, et lavastada vaidlusaluste maade üks omanikke Nikolai Reisman süüdi Kiviõli Keemiatööstuse omaniku Toomas Tamme tapmise tellimises.

Kiviõli Keemiatööstus on varem teatanud, et kui ettevõte ei saa juurde võimalusi põlevkivi kaevandamiseks, tähendab see ettevõtte seiskumist ja ligi 700 inimese tööta jäämist. Majandusministeerium on teinud ettevalmistusi ettevõttele vajalike maade sundvõõrandamiseks. Lisaks põlevkivi ammutamisele oma lõppeva varuga kaevandusest ostab Kiviõli Keemiatööstus põlevkivi praegu ka Eesti Energia Kaevandustelt.

BNS


 

Toetajad

Suno 365 logo 10  

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Vebinar ee 300x500 maire otsus 3 gif

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes