Üks tavaline Averus (PPP) projekt

Saksa liidumaad ja linnad, kes olid asutanud lennujaama käitamiseks ja arendamiseks ühise äriühingu, soovisid rajada uue maandumisraja Lepzigi/Halle lennujaamale. Selleks otsustati rahastada arendustegevust 350 miljoni euroga, garanteerida finantsmahutusi avalikust eelarvest ja sõlmida raamleping lennujaama tulevase suurkliendi DHL-ga, kes peale läbirääkimisi muude piirkonna lennujaamadega otsustas uue maandumisraja rajamise tõttu tuua oma lastikäitlemiskeskuse Brüsselist Lepzig/Hallesse.

Euroopa Komisjon alustas Saksamaa Liitvabariigi teatise põhjal uurimise ja leidis, et uue maandumisraja ehitamise rahastamine avalikest vahenditest on riigiabi, hoolimata sellest, et tegemist on infrastruktuuri rajamisega ja ühing, mida rahastati, kuulub rahastajatele endile. Komisjoni käsitluse kohaselt on ka maandumisraja ehitamine lennujaama majandustegevuse osa ja sellisena riigiabi reeglitele alluv.

Taristu rajamisele kohaldub riigiabi reeglistik

Kohtule esitatud hagis leidsid sakslased, et kuna tegemist oli taristu rajamisega, siis selline tegevus riigiabi reeglitele ei allu. Selles arvamuses tugineti 1994.a komisjoni teatisele, milles on Euroopa riigiabi reegleid käsitledes sedastatud, et riigiabiga ei ole tegemist sildade, teede, lennujaamade jms taristu rajamisel.

Sakslaste käsitluse maandumisraja ehitamise ja lennujaama opereerimise eraldamise vajalikkusest lükkas Euroopa Kohus tagasi, viidates tõsiasjale, et turul on toimunud areng ning 1994.a teatis ei ole enam aktuaalne. Kohus nõustus komisjoniga selles, et maandumisraja ehitamine on lennujaama opereerimiseks vajalik finantseering, seega lennujaama opereerimise lahutamatu osa ja vastav majandustegevus allub riigiabi kontrollile.

Samuti leidis kohus, et konkurentsisituatsioon oli juba enne maandumisraja ehitamist olemas, mida tõendas tõsiasi, et DHL oli pidanud läbirääkimisi lastikeskuse üleviimiseks mitme erineva lennujaamaga. Ka leidis viidatud kohtuasjas tõendamist, et suures osas kavatsetakse maandumisraja ehitamist rahastada lennujaama operaatori poolt ja tema enda kogutavate lennujaamamaksudega.

Otsusest tehtavad järeldused

Viidatud otsus on kahtlemata tähelepanuväärne, sest sellest on võimalik tõmmata paralleele ka muude taristuobjektide ehitamisele. Just seetõttu on otsust ka tugevalt kritiseeritud. Näiteks tuuakse esile, et sedavõrd kapitalimahukat ettevõtmist, nagu on maandumisraja, vms taristuobjetki ehitamine, ei ole võimalik ilma avaliku sektori osaluseta üldse ellu viia. Seetõttu puudub sellises tegevus sisuline konkurents erasektoriga, kes alustab ettevõtlust reeglina alles seejärel, kui infrastruktuur on juba olemas.

Edasised arengud

Euroopa Komisjoni viimase aja lähem huvi lennujaamade, spordirajatiste, sadamate, raudteede, telekommunikatsiooni ja energiaobjektide rajamise vastu kõneleb arengust euroopa riigiabi õiguses. Tähelepanuväärsel moel hinnatakse taristuobjekti rajamise võimalikku mõju kõikvõimalikele naaberturgudele – näiteks tuleb lennujaama rajamisel hinnata selle võimalikku mõju raudteeliiklusele ja vastupidi. Arusaadavalt oleks aga näiteks Eesti majandusele halvav, kui näiteks Tallinna lennujaama arendamine jääks avalike vahendite puudumise tõttu soiku seetõttu, et vastav tegevus omab mõju Helsingi või Riia lennujaama või raudtee-ettevõtja käibele.

On mõistetav, et komisjoni eesmärk on takistada konkurentsi kahjustava lubamatu riigiabi andmist, kuid just Euroopa Komisjonil ongi õigus teatud riigiabi lubada. Nii saab komisjon tunnistada teatud abi liigid, näiteks teadus- ja arendustegevuse, keskkonnakaitse ja regionaalabi ühisturuga kokkusobivaks ja vabastada need loa taotlemisest.

Eesti huvides on kindlasti, et igal konkreetsel juhul võetakse arvesse regionaalseid iseärasusi, mistõttu on tervitatav Rahandusministeeriumi kodulehel leiduv teade, et Eesti toetab komisjoni ettepanekut seda loetelu laiendada. Lisaks soovib Eesti uute abi liikidena lisada taristu toetamiseks antava riigiabi, sealhulgas väikestele piirkondlikele lennujaamadele ja sadamatele antav abi, samuti koostöötegevused, mis on rahastatud Euroopa territoriaalse koostöö raames. Ministeeriumi teatel on riigiabi menetlusmääruse ja võimaldamismääruse muudatuste vastuvõtmine planeeritud 2013. aasta lõpuks.

Taivo Ruus,
partner/vandeadvokaat,
Tamme Otsmann Ruus Vabamets Advokaadibüroo