02.11.2012 Reede

Euroopa Liidu kodaniku töölevõtmisega seotud reeglitest

Martin-Kaspar SildPirkko-Liis HarkmaaMartin-Kaspar Sild,
jurist,
Advokaadibüroo LAWIN

Pirkko-Liis Harkmaa,
assotsieerunud partner/vandeadvokaat
Advokaadibüroo LAWIN 

Tihtipeale võivad Eesti tööandjad olla huvitatud välisriigi kodanikust töötaja palkamisest. See võib olla tingitud nii tööjõu piiriülesest ümberjaotamisest rahvusvaheliste korporatsioonide osaks olevate ettevõtete puhul või lihtsalt vajadusest kaasata oma meeskonda kodumaisel tööjõuturul mitteleiduvaid tippspetsialiste. Lisaks võib esineda ka olukord, kus ilma välismaalase palkamise konkreetse soovita tööandja poolt Eestis avalikustatud tööpakkumise tagajärjel kandideerib vastavale positsioonile eestlaste seas ka mõni välismaalane.

Juhul, kui töölevõetavaks välismaalaseks on mõne teise Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi kodanik, ei pea tööandja muretsema sääraste immigratsiooni reeglite ja formaalsuste pärast, mis rakenduksid Euroopa Liidu välise riigi kodaniku palkamisel. Siiski seonduvad ka EL-i liikmesriigi kodaniku töölevõtmisega mõningad põhimõtted ja reeglid, mida tuleb tööandjal kindlasti silmas pidada.

Üks Euroopa Liidu neljast põhivabadusest on teatavasti isikute vaba liikumine. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 45 lõige 1 kirjutab ette, et liidu piires tuleb tagada töötajate vaba liikumine. Sama artikli teine lõige täpsustab, et selline liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul. Kuigi üldjuhul on ELTL-st tulenevad kohustused suunatud liikmesriikidele, on Euroopa Kohus oma lahendis C-281/98 Roman Angonese v Cassadi Riparmiodi Bolzano SpA rõhutanud, et praegusest ELTL artiklist 45 tulenev diskrimineerimiskeeld ei ole suunatud ainuüksi liikmesriikidele, vaid ka eraisikutest tööandjatele.

Seega on liikmesriikide kohustuseks eemaldada kõiksugu seadusandlusest ja ametiasutuste praktikast tulenevad piirangud, mis seavad teiste liikmesriikide kodanikud tööle kandideerimisel ja töötamisel kohalike kodanikega võrreldes halvemasse olukorda, ning tööandjate kohustuseks kohelda teiste liikmesriikide kodanikke töölevõtmisel ja töötingimuste kehtestamisel võrdselt kohalike kodanikega.
Diskrimineerivate piirangute seadmine võib olla lubatav vaid erandjuhul, piisavalt olulise objektiivse põhjendatuse olemasolu ja muude asjaomaste kriteeriumide täitmise korral.

Teise liikmesriigi kodaniku töölevõtmise eelduseks on harilikult (st välja arvatud kaugtöö puhul) sellise kodaniku tööandja liikmesriiki sisselubamine ning talle seal viibimise võimaldamine – on ju loomulikult ka tööandja huvides, et palgatud töötaja saaks töö asukohariiki tulla ning seal elada.

Eestis reguleerib nimetatud küsimusi täpsemalt Euroopa Liidu kodaniku seadus (ELKS). Viidatud seaduse tähenduses loetakse Euroopa Liidu kodanikuks Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (v.a Eesti) ning Šveitsi kodanikud. ELKS-i § 7 lg 1 kohaselt on EL-i kodanikul õigus Eestis viibida reisidokumendi või isikutunnistuse alusel. Ainsa tingimusena peab selline EL-i kodanik registreerima oma elukoha hiljemalt kolme kuu möödumisel Eestisse sisenemise päevast arvates (ELKS § 7 lg 2). Niisiis võib EL-i kodanik kehtiva reisidokumendi olemasolul ilma igasuguste eriformaalsusteta vabalt Eestisse siseneda ning ainult juhul, kui tema Eestis viibimine kestab kauem kui kolm kuud, peab ta eelnevalt oma elukoha rahvastikuregistris registreerima. Alates elukoha registreerimisest omandab EL-i kodanik tähtajalise elamisõiguse viieks aastaks, mis vastava aja möödumisel pikeneb taas viie aasta võrra, eeldusel, et EL-i kodaniku elukoht on endiselt Eestis ning tema tähtajaline elamisõigus ei ole ELKS-s nimetatud põhjustel lõppenud või lõpetatud. Samas on EL-i kodanikul juba pärast esimest viit aastat püsivalt Eestis elamist ka õigus taotleda alalist elamisõigust.
Nagu eespool diskrimineerimiskeelu kohta kirjeldatust võib järeldada, ei pea EL-i kodanik Eestis tööle asumiseks taotlema tööluba ega täitma mistahes muud eraldiseisvat formaalsust.

Võib kindlasti juhtuda, et Eestisse tööle siirduv EL-i kodanik ei soostu koduriiki maha jätma oma perekonnaliikmeid. Juhul kui aga perekonnaliikmel ei ole kodakondsust üheski EL-i liikmesriigis, ei saa ta paraku sama lihtsalt Eestisse siseneda ja Eestis elada, kui EL-i kodanik. Säärane perekonnaliige (arvestades ELKS-s sisalduvat perekonnaliikme määratlust) võib Eestisse siseneda vaid reisidokumendi ja – viisavabaduse puudumise korral – viisa alusel. Samuti peab selline perekonnaliige tähtajalise elamisõiguse saamist eraldi taotlema ning võib Eestis tööle asuda vaid elamisõiguse olemasolu korral.

Martin-Kaspar Sild,
jurist,
Advokaadibüroo LAWIN

Pirkko-Liis Harkmaa,
assotsieerunud partner/vandeadvokaat
Advokaadibüroo LAWIN 


Avaldatud RUP.ee Profiblogis



Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255