Eelmisel aastal lõppes riigi jaoks edukalt 1064 kohtuskäimisest 642 ehk 60,3% ning tsiviilasjades rahuldati enamus esitatud hagisid, samuti vähenesid eelmisel aastal kulud lepingulistele esindajatele, teatas Justiitsministeerium.
Vabariigi Valitsuse jaoks 2011. aasta riigi kohtuskäimist kokkuvõttes sõnas justiitsminister Kristen Michal, et riigi kohtuskäimiste arv on vähenenud 2010. aastaga võrreldes 14% ning riigi eesmärk on jätkuvalt parema õigusliku kvaliteedi tagamine otsuseid tehes.
2010. aastal saadi jõustunud kohtulahend 1237 kohtuasjas, neist 58,6% ehk 725 kohtulahendit tehti riigi kasuks.
Ministri sõnul selgus analüüsist oluline fakt, mille kohaselt 80,5% kõigist kaotatud kohtuasjadest moodustavad haldusmenetlustes saadud lahendid, ehk avaliku võimu kandja haldusakti tühistamine aga ka kahju hüvitamine seoses inimesele avaliku võimu kandja poolt kahju tekitamisega. Neid on justiitsministri sõnul võimalik edaspidi vältida.
„Riigi õigustegevuse kvaliteet on aastatega läinud paremaks ja meetmed selleks töötavad, kuid kindlasti tuleb pingutada, et õigusvaidlusi vähendada. Näiteks on võimalik suurel hulgal kohtuvaidlusi vältida ametnikke pidevalt koolitades, millega parandatakse ametnike poolt tehtavate otsuste kvaliteeti. Kindlasti saab seda kvaliteeti tõsta ka tööprotsesse paremini planeerides, kus ametnike otsus saab edaspidi tehtud täpsemalt ja põhjalikumalt kaalutledes ning kindlasti on olulisel kohal ka ametniku ja kodaniku vahelise suhtluse kvaliteedi parandamine, et igaüks mõistaks tehtud otsuste tausta,“ sõnas minister.
2011. aastal oli tsiviilasjades riik hagejaks 238 kohtuasjas ning 46 asjas kostjaks. Kriminaalasjades esitati riigi poolt tsiviilhagisid 39 korral, haldusasjades oli aga riik möödunud aastal vastustajaks 419 kohtuasjas ning kaebuse esitajaks 121 korral. 2010. aastal oli tsiviilasjades riik hagejaks 169 kohtuasjas ja kostjaks 54 asjas, esitati 30 tsiviilhagi, haldusasjades oldi vastustajaks 588 kohtuasjas ja kaebusi esitati 116 korral.
2011. aastal mõisteti kõigis kohtuliikides riigi kasuks välja kokku 1 190 223 eurot ning riigilt mõisteti samas välja 178 495 eurot. Aasta varem, 2010. aastal, mõisteti riigi kasuks välja 590 167 eurot riigilt mõisteti välja 406 170 eurot.
Ministeeriumitest koos oma valitsemisala asutustega oli enim jõustunud kohtumenetlusi siseministeeriumil 279 kohtuasjaga ja sotsiaalministeeriumil 220 kohtuasjaga. Need olid valdavalt haldusasjad. Enim tsiviilasju oli justiitsministeeriumil - 117 kohtuasja. Kriminaalasjades oli enim vaidlusi sotsiaalministeeriumil ja keskkonnaministeeriumil - mõlemal 16 kohtuasja.
Analüüsist selgus, et 2011. aastal esindas riiki kohtuvaidlustes 27 advokaadibürood, kes esindasid riiki 97 kohtuasjas ning sel ajal saadi 41 jõustunud lahendit. Aasta varem, 2010. aastal esindas riiki 138 kohtuasjas 33 erinevat advokaadibürood, kes said 58 jõustunud kohtulahendit. Nii 2011. kui ka 2010. aastal kasutati esindajaid valdavalt halduskohtumenetluses.
„Numbrid näitavad, et eelmisel aastal kasutati vähem esindajaid, kui aasta varem ning see tähendas olulist rahalist kokkuhoidu. 2011. aastal vähenes 2010. aastaga võrreldes lepingulistele esindajatele tasutud summa ca 31%. Negatiivsena vajab aga märkimist riigilt välja mõistetud õigusabikulude kasv ca 22% ning asjaolu, et riik saab endiselt palju negatiivseid kohtulahendeid haldusvaidlustes," sõnas analüüsi teinud justiitsministeeriumi järelvalve ja õigusteeninduse talituse nõunik Gunnar Vaikmaa.
