Vastab Eesti Maksumaksjate Liidu jurist:
Äriseadustiku § 157 lg 1 kohaselt võib osanikele teha väljamakseid
puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest
on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud
majandusaasta aruande alusel.
Seega sätestab seadus täpse kriteeriumi – kinnitatud majandusaasta aruande olemasolu.
Riigikohus on sarnases küsimuses, mis puudutas äriseadustiku varasema
redaktsiooni kohaldamist aktsiaseltsidele, asunud seisukohale
(tsiviilkolleegiumi lahend asjas nr 3-2-1-16-04): „See piirang on
vajalik, vältimaks dividendi maksmise otsustamist, ilma et aktsiaseltsi
majanduslikku olukorda oleks kontrollinud audiitor ja kinnitanud
üldkoosolek, näiteks kui aktsiaselts sooviks dividendi maksta enne
aastaaruande kehtestamist (nn avansilise dividendi maksmise keeld).
Äriühingu majanduslik olukord võib kiiresti muutuda, seega peab
dividendi maksmise otsustamise aluseks olema kinnitatud majandusaasta
aruanne. Kui seadusandja oleks soovinud lubada näiteks avansilise
dividendi maksmist, oleks ta pidanud äriseadustikus kehtestama ka teatud
vahearuande koostamise ja kinnitamise kohustuse, mille alusel otsustada
avansilise dividendi maksmist.“
Hetkel kehtiv (viidatud Riigikohtu lahendi tegemise ajal see ei
kehtinud) ÄS § 277 lg 3 võimaldab aktsiaseltsi puhul avansilist
dividendi maksta, kuid eelduseks on majandusaasta möödumine. Sarnast
alust osaühingute osas ei ole.
Kui osaühingu majandusaasta oleks nt kalendriaasta ja küsimus puudutaks
2010. a 3 viimast kuud, siis taandub küsimus osaühingu majandusaasta
pikkusele. Raamatupidamise seaduse § 13 lg 2 kohaselt võib
raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta
alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul
majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18
kuud.
Sellisel juhul saaks esimese majandusaasta 3 kuuga lõppenuks lugeda.
Põhimõtteliselt võiks samale tulemusele jõuda majandusaasta kuupäevade
muutmise kaudu (vt viidatud RPS § 13). Viimase osas tasub aga silmas
pidada, et selline tegevus võib võlausaldajate huve kahjustada ning
osutuda seetõttu ebaseaduslikuks. Äriseadustik võimaldab ebaseaduslikud
väljamaksed osanikult tagasi nõuda, muuhulgas on nõude esitamise õigus
teatud juhul võlausaldajal (vt ÄS § 158 lg 3).
Lisaks võib selline majandusaasta pikkusega manipuleerimine tekitada
maksuhalduri huvi kvalifitseerida väljamakse osaliselt või täielikult nt
palgatuluks. Kas selline kvalifitseerimine on õige või mitte, sõltub
juba konkreetsetest asjaoludest.
Eesti Maksumaksjate Liit
