Riigikohus küll asendas Kuivalliku ja OÜ Polaris Investi õigeks mõistnud Tallinna ringkonnakohtu otsuses õiguslikud põhistused, kuid muus osas jättis riigikohus õigeksmõistva otsuse muutmata.
Riigikohtule esitas kassatsioonkaebuse Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Maria Sutt.
Tallinna ringkonnakohus tühistas mullu 1. detsembril Harju maakohtu varasema süüdimõistva lahendi, mõistis süüalused õigeks ning mõistis nende kasuks riigilt välja ka 38 946 eurot, mis neil oli kulunud maa- ja ringkonnakohtus õigusabile. Sellega rahuldas ringkonnakohus täies ulatuses Kuivalliku ja Polaris Investi kaitsja Erki Kergandbergi apellatsioonkaebuse.
Harju maakohus määras eelnevalt mullu juuni lõpus Kuivallikulesiseteabe väärkasutamise eest 500 päevamäära ehk 8595 euro suuruse rahalise karistuse, Polaris Investil tuli aga maakohtu otsusel juriidilise isikuna kanda 31 955 euro suurune rahaline karistus. Lisaks konfiskeeris kohus kuriteoga teenitud tulu, nõude tagamiseks on arestitud 33 623 eurot. Mõlemal süüalusel tuli maakohtu otsusel tasuda ka teise astme kuriteo sooritamise eest riigi tuludesse 417 eurot sundraha.
Mullu mai lõpus toimunud kohtuvaidluste käigus nõudis prokurör Kuivallikule 8595 euro suurust rahalist karistust, Polaris Investile aga 67 247 euro suurust rahalist karistust.
Mullu 17. mail alanud protsessil kinnitas Kuivallik (46) kohtule, et süüdistus on talle küll arusaadav, kuid ta ei tunnista end siseteabe väärkasutamises süüdi. Sama väitis ka juriidilise isikuna süüdistuse saanud OÜ Polaris Invest.
Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistas Kuivallikut selles, et ta omas siseteavet AS-i Starman aktsia ülevõtmispakkumise fakti ja aktsia hinna kohta enne, kui see oli saanud avalikuks informatsiooniks, ja teostas seda teavet vallates 2008. aasta novembrist detsembrini OÜ Polaris Invest nimelt aktsia ostu-müügitehinguid. Sellisel viisil teenis süüdistatav kasumit üle 520 000 krooni. Nimelt oli OÜ Polaris Invest kuni 2008. aasta 29. detsembrini Starmani suuraktsionär. Polaris Invest sai süüdistuse siseteabe väärkasutamises juriidilise isikuna.
Siseteabe väärkasutamise eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kui sama teo on pannud toime juriidiline isik, siis näeb seadus ette rahalise karistuse.
BNS
