Ajalehe sõnul on konfliktide põhjuseks uus kutsetegevuse standard, mille
riigikogu eelmise aasta algul audiitortegevuse seadusega kehtestas.
Seadusandja leidis, et kõik vannutatud audiitorid peavad uue standardi
alusel tegema eksami.
Osad audiitorid pole eksamiga nõus, leides, et nad töötavad juba praegu
kutsetegevuse standardi alusel. Vastavaid seisukohti on avaldanud ka
audiitorkogu juhatuse liikmed, kelle hulgas Vapper jäi ilmselt vähemusse
ja otsustas taanduda, kirjutab väljaanne.
Hetkel on käimas läbirääkimised rahandusministeeriumi ja audiitorkogu
vahel uue kutseeksami küsimustiku üle. Ajalehe sõnul on eksamitesti
koostamine veninud ja üks põhjus on tegevaudiitorite püüe lükata eksami
andmist võimalikult kaugesse tulevikku.
Viimati sai audiitori kutseeksamit anda eelmisel aastal, millal see
uuesti võimalikuks osutub, pole teada. Väljaanne märgib, et seega on
kõnealusele priviligeeritud erialale ligipääs hetkel blokeeritud.
Rahandusminister Jürgen Ligi saatis veebruari algul audiitoreile kirja,
milles kinitas, et ei nõustu uue kutseharidusstandardi kehtima hakkamist
aasta võrra pikendama.
Minister leidis, et 85% audiitoritest pole kontrollinud oma
teadmisi kehtiva auditeerimiseeskirja osas. Uue standardi osas pole
kontrollitud ühegi audiitori teadmisi. Ligi viitas oma kirjas ka
riigikontrolli auditile, mis uuris omavalitsuste majandusaasta
aruandeid. Riigikontroll leidis, et enamik omavalitsuste aruandeid olid
väga nõrgad. Ebaporfessionaalne oli seejuures ka enamiku audiitorite
töö.
Eestis on viimase 20 aastaga välja antud 570 audiitori kutsetunnistust.
Viimasel viiel aastal on välja antud 44 uut kutsetunnistust.
BNS
